reede, 31. juuli 2009

Vahel Ma Ei Ole Eriti Tark


Tallinn - juuli 2009, originally uploaded by Marion Undusk.

Juba mitu nädalat tagasi olime emaga kokku leppinud, et juuli lõpupoole läheme Rebasele kirsse korjama. Eelmisel aastal proovisme seda aktsiooni augusti alguses ja jäime haledalt hiljaks. See kord olime siis targemad.
Rebase on vana talukoht paarkümmend kilomeetrit Tallinnast, kus mamma lapsena elas ja mille ta etteruttavalt mu emale pärandas, mis aga paraku on väga kurblikult hooletusse jäänud. Majast on veel ainult müürijupid järel ja kaevust auk ja kõik on läbinisti võssa kasvanud. Asja positiivne külg on aga see, et seda olukorda ära kasutades on kunagine kirsipuuaed teinud kasvuspurdi ja laienenud suhteliselt suurele maa-alale. Ja kirsid on metsikust ümbrusest hoolimata täiesti söödavad.
Niisiis pakkusime autosse ja sõitsime kohale.
Sinna jõudes sain aru, et mu ettevalmistused selliseks tretiks olid olnud mitte lihtsalt nullilähedased, vaid lausa olematud. Lühikesed püksid ja plätud on muidu väga toredad, aga võsas ronides pisut tüütud. Samuti olin ma, lootes emade igikestvale tarkusele, aga ühtlasi unustades temaga konsulteerida, jätnud hoolitsemata anuma eest, kuhu üleüldse midagi korjata ja pidin seega olema tänulik supipoti eest, mis kogemata juhtus autos olema.
Lõpetuseks ei olnud ma kogu oma tarkuses arvestanud tõsiasjaga, et olen invaliid. Folgil nikastatud jalg andis küll, jah, kõndida, aga kõrges rohus ebaühtlasel pinnal ülekasvanud kirsipuudega võitlemine ei olnud sel hetkel üldse tema jaoks. Proovisin mis ma proovisin, kirsipuude viljakamad oksad jäid mulle kättesaamatuks ja isegi need üksikud tikripõõsad, mis ma ringi tuhlates leidsin, olid ebasõbralikult kinni kasvanud.
Lõpliku punkti umbes pool tundi kestnud üritusele pani see, kui ma üritasin otsemat teed pidi teisele poole maja pääseda ja haige jalaga mingisse oksahunnikusse sisse vajusin.
Kokkuvõtteks - saak oli täpselt nii rohke kui fotolt paistab, mõned hiljem mu toas ringi uitavad kuklased lisaks.

Aitäh, Jamie


Tallinn - juuli 2009, originally uploaded by Marion Undusk.

Hetkel tundub, et kõik on seotud Eleniga. Aga kes teab, äkki ongi.
Nimelt käisin ma taas Elenil külas, see kord küll Tallinnas Ja nagu ikka, heitsin pilgu ka raamaturiiulisse. Ja umbes kümnendat korda avastasin sealt Jamie Oliveri Itaalia-raamatu, mida mul endal (mõistetamatutel asjaoludel) ei ole. Sukeldusin. Ja leidsin hetkega vähemalt kaks asja, mida proovimata mu elu ei saa olla täielik. Esimene on siin -
VANILLIJÄÄTIS MERESOOLA JA NEITSIOLIIVÕLIGA
Kõlab kummaliselt ja mitte just eriti maitsvalt?
Aga on väga hea. Samal päeval proovisin järele ja olen valmis seda kogemust kordama. Kes üksi ei julge, võtke ühendust :)

Veel Uudiseid Matsalust


Matsalu - juuli 2009, originally uploaded by Marion Undusk.

Järgmisel päeval ilmnes (jutt käib hetkel veel eelmisest nädalast), et kuna peres on kanad, aga mune pole eriti söödud, on kanamunade üleküllus ületamas kriitilist piiri. Mis teha. Alustuseks majoneesi.
Aga ülejäänud munavalgetega?
Pisarakook tundus hea väljapääs ja nii ta läks.

PISARAKOOK
Põhjaks:
300 g võid - seda ei olnud. Olin paha laps ja tegin õliga.
200 g suhkrut
2 muna
soola
500 g jahu
1 tl küpsetuspulbrit
Keskele:
280 g pakk kodujuustu, segatud hapukoore ja suhkruga
kirsse, mustsõstraid,
Peale:
8 munavalget
200 g suhkrut

Taignaks segasin lihtsalt kõik asjad kokku ja sõtkusin ühtlaseks, laotasin küpsetuspaberiga kaetud suurele pannile ja küpsetasin 225-kraadises eelkuumutatud ahjus ~10 min. Vahepeal mikserdasin munavalgeid ja suhkrut maksimumkiirusel, et nad kõvaks vahuks muutuksid. Nad eriti ei tahtnud ja Elen arvas, et see tuleb sellest, et nad on nii värsked. Ei tea. Siis võtsin koogipõhja ahjust välja, laotasin sinna peale kodujuustusegu ja marjad ja panin veel 10 minutiks ahju. Ja siis mikserdasin munavalgesegu edasi. Kuna progressi eriti polnud, lisasin veidi sidrunimahla. Pärast kümmet äärmiselt intensiivset minutit vaht siiski kõvastus ja ma sain ta kuumadele marjadele peale panna. Võimalikult ebaühtlaselt, et ilusam jääks. Ja siis kõik veel 5-7 minutiks ahju, kuni valge pisut pruunikaks tõmbus. Jees.
Kuigi seda vahukuhja oleks tahtnud kohe süüa, pidi ta tunnike veel jahedas olema, sest jahedana on ta mahlasem ja parem ja pisarad tulevad ka alles siis peale.
AGA kui me lõpuks ta sealt jahedast välja tõime ja lahti lõikasime..
Oojaa :)

neljapäev, 30. juuli 2009

Ilus Elu Matsalus


Matsalu - juuli 2009, originally uploaded by Marion Undusk.

Et siin blogis kohe algusest peale elu sisse saada, pean ma alustama kaugemalt. Nimelt eelmisest nädalast, mil ma Elenil Matsalus vanematekodus külas käisin.
Sest peale selle, et ma neil murelipuu ja pool mustsõstrapõõsast paljaks tegin ja rannakarjamaa nõmmliivateest ka, olin ma köögis ka veidi abiks.
Nagu enamasti ikka, tegin ma kooki. Ja mitte ühe, vaid kaks (mida saab vabandada vaid sellega, et ma olin seal kahel päeval).
Esimene, ruuduline variant, on tegelikult nii lihtne, et seda poleks mõtet siia kirjutada, aga noh..

RUUDULINE KOOK
pakk liivataigent
kausitäis purustatud värskeid mustsõstraid suhkruga
veidi veel suhkrut
kaneeli

Nii. Ja nüüd polegi muud kui vooderdad ahjuvormi küpsetuspaberiga, surud sinna peale lapikuks kaks kolmandikku tainast, surad põhja nii 10-15 minutiks eelkuumutatud 200-kraadisesse ahju, siis paned marjad peale ja triibutad ülejäänud taina kogu sellele kremplile otsa ja raputad veel suhkrut ja kaneeli ja siis ahju. Nii 15-20 minutit peaks piisama, ma usun.
Ja jäätisega on ta suht uskumatult hea. Muidu ehk veidi hapu..?

Esimene

Tere.
Oioi kui pikalt olen mõelnud, et on aeg hakata oma söömisi arhiveerima. Nüüd siis proovin. Pildliselt ja tekstiliselt. Ja tegelikult võiks ju muust ka rääkida kui otseselt toidust. Sest mingil moel viivad kõik teed söögini.
Head Isu!
:)