reede, 30. oktoober 2009

Kõik Rebaste Heaks


Viljandi - oktoober 2009, originally uploaded by Marion Undusk.

Et siis juba eelmisel õhtul tegin valmis ja panin külma nii pärmitaigna kui täidise kaneelisaiade valmistamiseks. Õhtul seetõttu, et saiakesed pidid valmis olema kella kaheksaks hommikul, mil kaks rebast minu poole hommikust sööma tulid. Kusjuures kell seitse tõustes ei olnud ma köögis sugugi mitte üksi - viis minutit hiljem sekundeeris mulle Liisu, et (ka kella kaheksaks) kahele noorele kooli pannkooke viia. Asjaolude raskendamiseks töötab meie kahe plaadiga väiksel ahjul korraga vaid kaks tööpinda - kaks plaati või ahi ja plaat. Õnneks oli aiadega vähe tegemist - puhas rullimise-määrimise-lõikamise vaev. Ja see oli hea, sest üllatuslikult vedasid meid alt hoopis pannkoogid, mis ei tahtnud ei tahkestuda ega pruunistuda ega üleüldse eriti isuäratavad välja näha. Pärast pikka jura päästis meid üks muna ja Liisu jõudis õigeks ajaks kooli ka.
Suures kiirustamises ei mõelnud ma aga üldse sellele, et kui üldiselt on täidist kaneelisaiades liiga vähe, siis tegelikult on sellega võimalik ka liialdada. Imestasin küll natuke kui kolmandik taignast terve täidisevaru ära neelas, aga pikemalt arutlema ma sel teemal siiski ei jäänud ja selleks polekski aega olnud. Alles siis tekkis kahtlane tunne kui saiad plaadile pannes tilkuma kippusid. Ja kui ma siis neid mõne aja pärast piiluma läksin, ujus pann välja sulanud täidisest.
Siiski, kuigi küpsetusaeg seetõttu veidi venis ei saanud ei maitsele ega tekstuurile midagi ette heita ja seda olenemata isegi sellest, et ma pühaduseteotajana tegin pärmitaigna piima asemel keefiriga.
Rebased tundusid rõõmsad, et sooja saiakest said ja ega korterinaabridki kurtnud.
Saiaretsept ise aga selline (kokaraamat.ee-st sain):
3 dl keefiri
50 g pärmi
0.5 dl käesooja vett
100 g võid
0.5 tl soola
1 dl suhkrut
1 tl uhmris peenestatud kardemoni (uhmrit Viljandis pole, tassi ja maitseainepurgiga sai täitsa hästi)
600 kuni 650 g nisujahu (umbes 12 dl)
Täidis:
100 g võid
1 dl suhkrut
0.5 sl jahvatatud kaneeli
Lahustasin pärmi suhkrus, lisasin sulatatud või ja toasooja keefiri.
Siis segasin juurde soola, suhkru ja kardemoni ja sõtkusin vähehaaval juurde jahu, kuni sain ühtlase taigna.
Lasin tal tunnikese rätiku all kerkida, mida ta ka rõõmuga tegi, siis keerasin ta kilesse ja panin külma.
Täidis: segasin sulavõi, suhkru, kaneeli ja kapi otsast natuke rosinaid ja panin selle segu ka külma.
Hommikul sõtkusin taigna kergelt jahusel laual läbi ja jaotasin kolmeks (vajasingi tol hetkel ainult ühte kolmandikku, saades 14 keskimist rulli).
Rullisin taigna nii õhukeseks kui vähegi andis ja suutsin selle peale mahutada kogu täidise. Siis tegin nii tiheda rulli kui vähegi andis, lõikasin ca 3 cm juppideks ja panin võitatud plaadile.
Küpsetama pidi 200-225-kraadises ahjus 10-15 minutit, mul läks umbes 20 200 kraadi juures.

kolmapäev, 28. oktoober 2009

Ayurveda Köök Viljandis ehk Besan Laddu


Viljandi - oktoober 2009, originally uploaded by Marion Undusk.

Niisiis, meil on endiselt rebaste nädal ja sellega seoses on vaja kogu aeg igalt poolt midagi otsida ja meisterdada ja välja mõelda ja oioioi. Hakkasin mina kahe päeva eest kuskilt ammuunustatud kotist, mida ma siiakolimisest saadik puutunud ei ole midagi otsima ja leidsin...Üks terviseajakirjast välja rebitud kolm räbalat lehte, kus oli juttu Ayurveda köögist ehk India stiilis ideaalsest toitumisest. Võtsin nad endaga kaasa ja Viljandi-Tallinn rongis lugesin läbi ja tekkis tunne, et on vaja kiiremas korras sealt midagi proovida. Et mul on maiustuste tegemisega kuidagi usalduslikum suhe, valisin besan laddu - maiustuse hernejahust. Ostsin Loitsukellerist Eestimaist ökohernejahu ja täna, tagasi Viljandis ja kokkamishoog nii ehk naa peal sai ka see tegu teoks. See käib nii:
Sulata kastrulis keskmisel tulel kaks pakki võid (mul oli 250 g ja tegelikult oleks võinud tiba rohkem olla) ja lisa 400 g hernejahu.
Vähenda tuld ja pidevalt segades küpseta jahu helepruuniks (kastrulisse tekkis jahu lisamisel erkroheline kört ja seda oli PALJU, niisiis kallasin kõik suurele pannile ümber), kuni herne lõhn kaob ja tekib pähkliaroom (seda ma ei tundnud, aga maitsmise teel saab ka).
Lisa segule purustatud pähkleid, kookoshelbeid ja peenestatud kardemoni (nuimikseriga tegin 1-0 100 g päevalilleseemnete, poole pihutäie linaseemnete, natukese seesamiseemnete ja nelja kupra kardemoniseemnetega, 50 g kookost läks niisama) ja hästi segades kuumuta veel mõni minut.
Võta tulelt, lisa tuhksuhkrut (~75 g ehk??, oleneb maitsest) ja sega.
Saadud massist saab teoreetiliselt soojalt veeretada kuulikesi, minul tuli ta pigem pulber, seega võtsin abiks fooliumitükid ja sain ka täitsa korralikud kuulid, mis pealegi nägid välja nagu ülistiilne jõulukaunistus.
Pane külma jahtuma.
Kuule tuli päris palju, nii 50-60 tk.
Ja need, kes siinai proovida on jõudnud, st Mari ja Liisu ja Tolik ütlevad, et pähkli ja halvaa maitse on. Ja et hea on. Jees.

Just panin hommikuste kaneelirullide taigna ka külma oma aega ootama, aga sellest järgmine kord.

Kuidas Leevendada Stressi


Viljandi - oktoober 2009, originally uploaded by Marion Undusk.

Mida teha siis kui EI TAHA Tallinnast ära tulla? Kui sa EI TAHA Viljandisse? Kui sa EI TAHA koolis käia ja vaevled motivatsioonikriisi käes? Kui su rebaselaps ajab sind hulluks oma tahtmiste ja mittetahtmistega ja sa ise oled ideedest ja orgunnivõimest tühi, aga midagi hetkel muuta ka ei anna?
Otse loomulikult tuleb koju minna ja kokata. Ja palju.
Õnneks käib mulle meilile üks ääretult fantaasiarohke toidublogi, milles peaaegu kõik retseptid on sellised, mida proovida tahaks. Täna oli jälle uus sissekanne tulnud - õuna-porgandi võiküpsised.
Lahe.
Eriti lahe oli see, et mul oli peaaegu kõik vajalik kodus olemas. Ja mida ei olnud, selle asedasin. Niisiis:
50 g mannat - asendasin hernejahuga
150 g täisteranisujahu
1/4 tl küpsetuspulbrit
1/4 tl meresoola
Sega kõik kokku.
150 g soolata võid
100 g pruuni suhkrut
Aja need kaks teises kausis vahule.
50 g riivitud porgandit
25 g riivitud õuna
omalt poolt lisasin pool peotäit purustatud astelpajumarju
(Kusjuures nendest kolmest sai kokku üllatavalt hea salati.)
Sega värsked asjad jahusegu sisse nii, et kõik oleks ühtlaselt kaetud ja lisa siis võisegu.
Sõtku taigen ühtlaseks, jaga kaheks lätakaks, keera need kilesse ja lase vähemalt pool tundi külmas seista.
Vahepeal kuumuta ahi 180 kraadini.
Võta taigen külmast, rulli jahupuistega alusel ca 1 cm paksuseks ja lõika küpsisteks. Mina väga kunsti teha ei viitsinud, aga metallist piparkoogivormid oleks siin paljugagi abiks.
Siis jahusele pannile, kuna nad ei kerki pole vaja väga vahesid jätta.
No ja siis peaks nad seal ahjus olema kirjade järgi 10 min. Minul olid vähemalt 20.. Aga tegelikult ma vist liialdasin värskete komponentidega ka.
Vähemalt oli mingi osa nõmedast enesetundest kätest välja riivitud-sõtkutud-segatud. Ja korterinaabritele maitsevad. Ja hommikul tulevad paar rebasenässi külla. Loodetavasti neile ka.

Aga ega ma sellega täna õhtul siis ei piirdunud.

pühapäev, 25. oktoober 2009

KarmiKarvaline Kook


Viljandi - oktoober 2009, originally uploaded by Marion Undusk.

Tekkis tunne, et peab datlikooki tegema. Ei tea, miks, aga väga on vaja. Pärast kooli ostsin Rimist paki datleid, netist retsepti, mis oli algselt võetud vist raamatust "Saiad, pirukad, koogid" ja tegin ta valmis.
http://kommid.blogspot.com/2006/12/datlikook.html (Jälgisin pigem kommentaare)
Kook tuli hea ja kuna meil oli köögis isetekkuv naistehalaõhtu, tiriti ta kohe kui võimalik ahjust välja ja isegi ei hakatud lahti lõikama, vaid surati lusikad sisse ja viieteistkümne minutiga oli ta otsas.
Tallinnasse jõudes tekkis kohe tahtmine seda veel kord teha.
Aga jahu oli vähe. Niisiis panin pool hoopis kanepijahu. Ja rohkem datleid ja mune... Ühesõnaga retsept sai selline:
300 g datleid
1,5 klaasi vett
175 g suhkrut
peotäis linaseemneid
Keeda koos püreeks. Sulata sellesse segusse
200 g võid ja lase veidi jahtuda.
Siis sega sisse
3 lahti klopitud muna
2 tl vaniljesuhkrut
150 g kanepijahu
150 g nisujahu (ma järgmine kord proovin ainult kanepijahuga)
2 tl küpsetuspulbrit (sega enne jahuga)
ja soovi korral
100 g päevalilleseemneid
50 g kõrvitsaseemneid
Kalla küpsetuspaberiga kaetud suurele ahjuplaadile ja küpseta 175-kraadises ahjus kuni pealt on pruun ja sisse torgatud puupulk jääb puhtaks (mulle endale meeldib tegelikult natuke nätske variant).

Lasin koogil jahtuda, lõikasin ta lahti ja .. sõin kohe umbes poole üksinda ära. Kohutav. Et veel suuremat katastroofi ei juhtuks, pakkisin ülejäänu karbiga kooli kaasa.
Aga me ei läinudki sel õhtul Viljandisse tagasi ja ma sattusin hoopis oma väikse venna 7. sünnipäeva peole ja seal oli mu kallis kook täiskasvanute seas päris popp. Ja mina olin uhke. Olen siiani. Ja kohe varsti lähen poodi uute datlite järele.

esmaspäev, 19. oktoober 2009

Magus Igatsus


Tallinn - oktoober 2009, originally uploaded by Marion Undusk.

Sel sügisel avastasin oma suureks rõõmuks, et Jaama turul müüakse värskeid viigimarju ja seda üldse mitte NII kallilt. Septembri keskel 100-., oktoobri algul 40-. kilo.
Ma olen viigimarju igatsenud sellest ajast saadik kui kaks ja pool aastat tagasi Hispaaniast lahkusin ja sealse lemmiku - väikse araablaste peetud puuviljapoe maha jätsin. Nad on sõltuvusttekitavad ja väga seksikad. Nende söömine on juba esteetiline nauding ja maitse..
Eestis nad paraku nii head ei olnud, aga siiski midagi hoopis muud kui kuivatatud variandid, mida siit muidu saab.
Siiski oli mu õnn üürike. Paar nädalat hiljem suurte ootustega turule minnes oli viigimarju saada vaid ühes putkas, nende hind oli tõusnud 60-le kroonile ja kvaliteet mitu pügalat langenud.
Sellest hoolimata leidsin, et sügise viimane kaunike on väärt mu erilist tähelepanu väikese fotosessiooni näol.

Söö See Soe TomatiSupp


Viljandi - oktoober 2009, originally uploaded by Marion Undusk.

Tuju oli paha ja motivatsioon kadunud. Viljandisse ei tahtnud, proovi ei tahtnud, midagi ei tahtnud. Kibe maitse oli suus ja süda oli paha ja üldse oli hirmus nõme olla. Helistasin Kirstile ja palusin, et ta minuga joogat teeks. Natukenegi, et käima saaks.
Kirsti kui vastutulelik inimene oli nõus mu vastu võtma, joogat tegema ja massaaži ka natuke. Ja tomatisuppi ka. Ingveriga ja sibulaga. Püreesuppi, sest tal on nuimikser. Hirmus hea oli.
Ja siis läksime koos Jimi-Ivo juurde ja vaatasime "Twilight'i" ja see oli ka tore, nii filmi kui seltskonna mõttes. Ja lõpuks oli juba täitsa hea.
Aga see tomatisupp jäi mind kummitama oma tomatises ja supises olemuses. Niisiis läksin järgmisel päeval poodi ja ostsin:
5 suurt tomatit
1 väga suure sibula
ingverijuurt
Kodus vaatasin ringi ja leidin sealt:
eesti küüslauku (soolakaks Artur tõi)
erinevaid puljongikuubikuid
lillkapsast
Ajasin potipõhjas pisut õli kuumaks ja hakkisin sibula sinna sisse. Suht suurte tükkidena. Segasin, kallasin vett juurde ja meresoola veits ja jätsin kaane alla hauduma. Kui sibul oli klaasjas, tükeldasin tomati juurde ja siis massi lisamiseks pisikeste tükkidena lillkapsast ka, nii et pott sai suht täis. Ja veel soola, aga kuna tunne oli ikka suht maitsetu, panin veel ühe köögivilja- ja ühe kanapuljongikuubiku juurde. Hautasin kaane all veel umbes kümme minutit ja siis hakkisin hästi peenelt sisse umbes 3 cm jupi ingverit ja kaks prisket küüslauguküünt ja lasin veel viis umbes minutit tulel olla. Selleks ajaks tundusid kõik komponendid pehmed ja lõhna oli kogu korter täis.
Riivisin kausi põhja juustu ja kallasin supi peale ja oli jumalik. Ausõna. Nii hea oli, et Mari ja Liisu abiga saime poti kiirelt tühjaks ja järgmised kolm päeva tegin ma sama toitu, aga ära ei tüdinenud. (Ja juust, muide, pole sealjuures üldse tähtis.)
(Fotost on kahju, praegune valgusrežiim ei soosi eriti pärast viite-kuute pildistamist.)

neljapäev, 8. oktoober 2009

Kanep Kooki


Viljandi - september 2009, originally uploaded by Marion Undusk.

Panin oma tuppa Viljandis uue tapeedi ja kutsusin kursuse külla. Tüdrukutest olid kõik kohal, poisse esindas Jim. Suht piinik iseenesest. Jõime teed, põletasime küünlaid ja rääkisime õudusjutte. Esmakordselt Viljandis sain ma võtta vastu külalisi oma isiklikus kodus oma isiklikus toas nii, et see oli kodune. Pärast tuli Heimar ka ja tõi värskelt ahjust tulnud veel sooja brownie't. Ja siis ei olnud kellelgi vahet, et kell on palju ja mis seal sees on, sest need olid lihtsalt NII HEAD. Ja Heimar oma suuremeelsuses andis mulle retsepti, mis on selline:

Koostis:
200 g võid
200 g tumedat 70% kakaosisaldusega šokolaadi
3 keskmist muna
250 g suhkrut
100 g nisujahu
100 g hakitud kreeka pähkleid
0.5 tl soola
0.5 tl vanilliekstrakti

Valmistamine:
Vooderda 24x24 cm koogivorm küpsetuspaberiga ning pane ahi 170˚C peale kuumenema.
Sulata või ja šokolaad vesihaudes või mikroahjus.
Klopi munad ja suhkur elektrimikseriga vahule. Lisa sulanud šokolaadi-võisegu ning sega ühtlaseks.
Lisa jahu, sool, hakitud pähklid ja vanilliekstrakt, sega täiesti ühtlaseks.
Kalla tainas vormi ning küpseta 170kraadises ahjus 30-35 minutit, kuni kook pealt kuiv tundub.
Serveeri soojalt või lase vormis jahtuda, siis tõsta vormist välja ning lõika tükkideks.

NB! Õiged brownied on pealt veidi kuivanud ja pragunenud, seest aga kohati veel niisked!

Et paari päeva pärast pidi NO99's olema Sasha "Margarita ja Meister" esikas ja ma polnud juba mitu aastat lavakatele kingitusi teinud, tekkis tunne, et võiks ju. Ja see retsept tundus sobiv. Ma olin tubli laps ja pidasin retseptist kinni, ainult kreeka pähkelid mul polnud ja osta ei raatsinud, seega kallasin taignakaussi tühjaks paki kooritud päevalilleseemneid ja pool pakki õlikanepi seemneid, mis ma Loitsukellerist šokolaadi tegemise eesmärgil ostnud olin.
Ahjus oli kook ka kauem - kusil 45 minutit. Ja siis ma jahutasin ta maha ja panin ööseks külma, kus ta läks mõnusalt tihedaks ja niiskeks ja lõikasin pisipisikesteks tükkideks ja mähkisin need ükshaaval fooliumisse ja pean rahuloluga mainima, et nendega oldi rahul. Eriti popid olid kanepiseemned, mis suus sõltuvusttekitavalt praksusid.