pühapäev, 28. veebruar 2010

Narkosaaga Jätkub


Tallinn - veebruar 2010, originally uploaded by Marion Undusk.

Ma olen sellest koogist siin tegelikult juba kunagi juttu teinud, aga et tegemist on lemmikuga, kes vähehaaval on arenenud ja muutunud ja kelle juurde ma iga mõne nädala järel tagasi pöördun, pean teda selle sissekande vääriliseks.
Ehk siis tegin taas oma kallist datlikooki.
Tegin, tükeldasin ja läksin jälle Punamütsikest tegema. Pagana loll on ikka üksi elades kokkamist armastada.
Nagu viimasel ajal võimalusel tavaks põikasin sisse ühte mõnusasse kontorisse toredate inimeste juurde, kes üldiselt ei pahanda kui neid toitmas käin. Näpus karp datlikoogi ja tükikese järele jäänud moonikeeksiga. Nagu ikka häirisin pisut nende aktiivset töömeeleolu, aga vähemalt leidsid nad, et see on asja ette..mõned vähemalt.
Sest ühes kohas jooksin ma oma karbiga (ja peaga ka) vastu seina. Mulle tehti teatavaks, et moonisaiade söömisest jääb verre narkojoove ja seda, et sa tõesti oled moonisaia söönud mitte kuskil narkourkas aega veetnud, polevat üldse nii lihtne seletada. Samasuguseid kahtlusi tekitas mu armas datlikook, kelle süüks loeti peotäit õlikanepi seemneid.
Iseenesest huvitav informatsioon, aga mina selle pärast küll moonisaiadest loobuda ei kavatse.

Datlikook (advanced)

300 g datleid
1,5 klaasi vett
150 g suhkrut
200 g võid
2 muna
1tl + natuke küpsetuspulbrit
300 g linakoogijahu
tuju ja varustatuse järgi seemneid ja pähkleid (nt kanepiseemned, linaseemned, seesamiseemned, mandlilaasud, päevalilleseemned)

Keeda datlid vee ja suhkruga pudruks, sulata sisse või. Kui segu on pisut jahtunud, lisa lahtiklopitud munad ja seemned. Sega hulka küpsetuspulbri-jahusegu. Mätsi küpsetuspaberiga kaetud plaadile lapikuks ja küpseta 180 kraadises ahjus umbes pool tundi.
Jeees!
:)

Narkokook


Tallinn - veebruar 2010, originally uploaded by Marion Undusk.

Olgu see Solaris nagu ta on, aga sealne toidupood siiski täitsa sümpatiseerib mulle. Ja ERITI sümpatiseerib mulle toidupoe kõrval asetsev pisike kommi-kuivatatud puuvilja-pähkli-vürtsipood. Seal müüakse näiteks täiesti pretsedenditult mu elu kõige paremaid kuivatatud ploome (eriti mõnusad püreestatult maitsestamata jogurtis).
Aga kui ma sinna viimane kord läksin, et datleid osta, sattusin juba mitmendat korda silmitsi mooniseemnetega ja muidugi oli vaja neid osta ja kui nad juba kord ostetud olid polnud enam midagi parata; pidi hakkama erinevaid moonikoogiretsepte otsima. Tegelikult tahtsin ma alguses teha taolist rullbiskviidilaadset pirukat nagu ma kunagi ammuammu klassiekskursioonil Peterburi bussijaamast ostsin, aga seda retsepti ma ei leidnud. See-eest päris mitu erinevat sidruniga keeksivarianti. Olin mugav ja valisin lihtsaima, mille reliseerimiseks polnud rohkem vaja kodunt väljuda. Ainult et ohups, mul polnud nisujahu. Panin julma ja asendasin selle maisijahuga. Keeks sai täitsa söödav, pisut imeliku struktuuriga ehk - mooni ja maisi koostöö - aga sidrunine ja üldse mitte nii lagunev kui ma alguses kartsin. Kerkis isegi täitsa korralikult.
Aga mida teha ühe keeksiga üksinda kodus? Eimidagi. Niisiis pakkisin ta järgmisel hommikul osadeks ja tirisin mööda linna laiali.
Kodus Joosep tahtis juurde. See oli parim kompliment :)

Sidruni-moonikeeks

125 g võid
2,5 dl suhkrut
3 muna
2 sidruni koor ja mahl
soola
1 tl (+ natuke veel)küpsetuspulbrit
3,7 dl (maisi)jahu
+
1 sidruni mahl
2 dl suhkrut

Vahusta või ja suhur, klopi sinna hulka ükshaaval munad, lisa sidrunikoor ja mahl ning sool. Sega jahu küpsetuspulbriga ja lisa need ettevaatlikult segusse.

Küpseta ~ 30-35 minutit 180-200 kraadi juures

Veel kuumale koogile kalla peale segu 1 sidruni mahlast ja 2 dl suhkrust.

Kui Köögis On Soe...


Rakvere - veebruar 2010, originally uploaded by Marion Undusk.

.. ja igal pool mujal on külm, sest väljas on põhjanaba ja radiaatorid ei suuda sellega võidelda, aga köögis on lisaks veel mitu pliidirauda abiks, tuleb õhtud veeta seal. Eriti siis kui oled Rakveres ja pansionaadis ja kell on öö ja sa oled just istunud kinos ja vaadanud "Sherlock Holmes'i" - sussides ja dressides, jalad eelmise rea toolil.
Nii hea on poolunise peaga loivata korrus ülespoole ja minna kööki ja keeta endale ja teistele ingveri-sidruni-meeteed ja lihtsalt mölutada, sest rääkida väga ei jaksa.
Enamasti kaua nii ei saa, on vaja magama kobida. Aga vahel läheb jälle teistpidi ja elu tuleb sisse ja tegutsemistahe ja energia ja uni kaob kuskile kaugele.. Ja kui sellisel juhul sul on külmkapis isetehtud martsipani ja kapis šokolaadi ja kuivatatud puuvilju, ei jäägi midagi muud üle kui komme teha.
Teised pudenevad vaikselt vooditesse laiali, aga sina oled üksinda soojas köögis ja sulatad šokolaadi ja mätsid kuulikesi ja vahepeal jood teed. Palju parem on magama minna kolme taldrikutäie kommidega külmkapis.
Ja järgmisel hommikul neid teistele pakkuda on veel eriti mõnus.

Šokolaadi-martsipanikommid

kuivatatud puuvilju nt kirsid, ananass, rosinad, pähklid
martsipani
tumedat šokolaadi

Mätsi martsipan ümber puuviljade, moodustades väikesed pallikesed. Sulata šokolaad veevannil ja veereta kuule vedelikus. Pane alusele ja jäta külmkappi tahkuma.
Tark on kasutada aluse peal ka küpsetuspaberit või fooliumi, muidu kannatab kommide välimus hiljem oluliselt - järele proovitud.

teisipäev, 16. veebruar 2010

Kui Kookospiima Jääb Järele


Tallinn - veebruar 2010, originally uploaded by Marion Undusk.

Ma armastan kokaraamatuid. Ei, ma JUMALDAN kokaraamatuid! Aga kui läheb reaalselt millegi tegemiseks, ei kasuta ma neid millegi pärast peaaegu kunagi.. Nii palju lihtsam tundub leida vajalik asi netist.. Aga kokaraamatud ju ON nii ilusad..

Igal juhul kui ma ükspäev lõunaks ühe Indoneesiast toodud vürtsisegu ära tegin ja pool pakki kookospiima üle jäi, oli internet taas hea abimees.

Kookospiimamuffinid:
100 g toatemperatuuril margariini või võid
3 dl suhkrut
3 toatemperatuuril muna
2,4 dl kookospiima (mul oli raudselt vähem)
1tl vanilliekstrakti (vanillisuhkrut)
5,3 dl jahu (täisterajahuga pooleks)
1 tl soola
1 tl küpsetuspulbrit
1-1,5 dl magustatud kookoslaaste (mida mul polnud)

Eelkuumuta ahi 200 kraadini. Vahusta või õhuliseks, lisa suhkur ja vahusta kuni segu on ühtlane ja õhuline. Lisa ükshaaval munad, enne iga kord segu ühtlaseks vahustades. Sega eraldi nõus jahu, sool ja küpsetuspulber. Kolmandasse nõusse kalla korralikult läbiraputatud kookospiim ja vanilje. Lisa 1/3 kuivadest ainetest ja sega minimaalselt, lisa 1/2 märgadest ainetest ja sega minimaalselt, jätka kuni kõik on koos.
Kalla muffinivormidesse ja küpseta 18-22 min.

Olid mõnusad küll :)

Reeglid Ongi Rikkumiseks


Tallinn - jaanuar 2010, originally uploaded by Marion Undusk.

Enamik minu viimase aja retseptileide on tulenenud "Kaelkirjaku" ettevalmistusest. Otsin rekvisiitide jaoks fotosid, fotode juures on retseptid, mis tunduvad nii tohutult põnevad ja annavad uusi mõtteid ja siis mingi aja pärast loobun fotode otsimisest ja keskendun retseptidele.
Ja nii paar korda päevas. Mu läpakasisene retseptikogu on tublisti täiendust saanud...peaasjalikult paraku küpsetiste vallas.
Nii. Otsisin sõõrikufotosid. Võimalikult kirevaid ja hulle. Ja kukkusin rohelise glasuuriga pruunide sõõrikute otsa!!!
Kakaosõõrikud valge šokolaadi-matchaglasuuriga! Loomulikult oli vaja kohe ennast matcha olemusega kurssi viia ja selle hingematvast hinnast (eriti mu viimase aja kontoseisu arvestades) hoolimata seda ka osta ja need sõõrikud valmis teha.

Kakaosõõrikud valge šokolaadi-matchaglasuuriga:
Sõõrikud -
0,5 l täisteranisujahu
5 spl suhkruta kakaopulbrit
1 tl soola
175 ml leiget piima
2 spl tuhksuhkrut
1,5 tl kuivpärmi
1 väike muna, lahti klopitud
taimeõli friteerimiseks
Glasuur -
200 g valget šokolaadi
160 ml 35% koort
2 tl (või rohkem) matcha pulbrit

Sega suures kausis jahu, kakao ja sool. Väiksemas kausis lahusta suhkur piimas. Puista jahu piimasegule ja lase 5 min seista, siis sega pärmi, kuni see on lahustunud. Tee jahu sisse kraater ja kalla sellesse pärmisegu ning lahtiklopitud muna. Sega hoolega, siis kalla kergelt jahuga üle puistatud alusele ja sõtku 5-8 min (see oli raskendatud, kuna tainas kleepus nagu kurivaim. Jahu kulus palju.) Siis pane kaussi tagasi ja lase 45 min kuni tund kerkida.
Vahepeal tee glasuur.
Kuumuta koor ja sega matcha pulbriga (siin algasid mu mured. Pulber ei tahtnud seguneda ja läks tükki. Nähtavasti oleks tulemus olnud usutavam kui oleksin alguses pulbri väikese hulga koorega pastaks hõõrunud ja siis ülejäänule lisanud). Siis kalla segu šokolaadile ja sega kuni see on täielikult sulanud. moodustades kreemja segu. (Otse loomulikult sain poole segamise pealt aru ,et olin kogemata kallanud nõusse terve paki koort ja polnud lootustki, et segu millagi pakseneks. Tuli leppida tõsiasjaga, et glsuurist on saanud kaste..) Pane kõrvale jahtuma.
Vormi kerkinud taignast 24 väikest võrdse suurusega palli. Tee neisse puulusika varrega (või jahuse näpuga) augud keskele. Augud peaksid olema suuremad kui loogline tundub, sest nad kerkivad muidu kinni. Kata puhta rätikuga ja lase 30-40 minutit kerkida.
Nüüd tuleb friteerimisosa. Mille ma otsustasin vahele jätta. Retsepti lisaja oli nende sõõrikutega oma friteerimishirmust üle saanud, minul see ei õnnetsunud. Panin nad lihtsalt ahju nagu tavalised saiad. Aga friteerimine käib muidu nii:
Kuumuta sügaval pannil 2/4-3/4 ulatuses õli 190 ja 200 kraadi vahele ja friteeri sõõrikuid ükshaaval 1,5 min kuni nad on pisut paisunud ja pisut tumedamad kui enne. Nõruta majapidamispaberil ja lase jahtuda. Torka jahtunult glasuuri ja lase taldrikul nõrguda.

Mina aga sain ahjust kätte oma sõõrikukujulised saiad, kallasin nad üle oma beeži rohelisetükilise kastmega ja oli ka täitsa hea. Mõnus oli see, et sõõrikud ise ei ole absolutselt magusad, kaste seevastu meeletult. Ja kokku moodustub midagi täitsa head.
Ja tegelikult olid need saiad omaette ka mõnusad, ainult et nad läksid väga kiiresti kõvaks..
Põdesin seda järjekordset läbikukkumist küll, aga Mailule igal juhul meeldis. Ja ma ei näe mingit põhjust, miks ta oleks pidanud valetama..

Tuleb Tegutseda, Mitte Möliseda!


Tallinn - jaanuar 2010, originally uploaded by Marion Undusk.

Klaviatuur kätte ja trükkima!

Jaanuaris käisin mõned korrad Rakveres, et Kaelkirjaku lava-kostüümiga tegeleda. Ja loomulikult istusin ma tohutu hulga tunde kohvikus ja sõin kõike, mis seal ainult ette juhtus. Pole ka ime - see on raudselt mu isiklikku esikolmikusse kuuluv koht.
Tal on aga üks suur miinus, mistõttu ta mu talje lemmik ei ole - sealsed magustoidud on lihtsalt TAPVALT head ja ma enamasti proovin ikka kõik ära nagu mu uurivale loomusele omane..
See kord oli banaanikreem.
Sõin. Surin.
Läksin Tallinnasse ja otsisin hoobilt netist umbes neli erinevat banaanikreemi retsepti. Esimese - kõige lihtsama ja odavama - realiseerisin kohe.

Banaanikreem:
banaane
vahukoort
suhkrut
Püreesta banaan natukese suhkruga, vahusta vahukoor natukese suhkruga, sega ettevaatlikult kokku, lase veidi külmas seista, söö.
Vahekorrad sõltuvad maitsest. Minu meelest ette antud vahekord 1 banaan-100 ml koort oli natuke liig. Järgmisel korral (umbes ülejärgmisel päeval) kahekordistasin banaaniannust ja mulle meeldis rohkem.
Juss, kellele ma seda ka pakkusin, sai sõltuvuse.