kolmapäev, 29. september 2010

EneseKaitseks


Tallinn - september 2010, originally uploaded by Marion Undusk.

Vaadake seda fotot. See on üks kaunimaid omasuguste seas - oli hea päev ja ilus valgus. Siiski ei ole tegemist just maailma kõige isuäratavama pildiga, maitsegu ta nii hea kui tahes.
Ja just selle pärast ma peaasjalikult küpsetistest.maiustustest blogingi.
Ja veel.
Kui ma juhuslikult saavutangi selle, et jõuan päeval koju süüa tegema, on enamasti tulemuseks mingi suht suvaline kört. Maitseb hea, aga kokanduslikule revolutsioonile ei pürgi ning iludusvõistlusele ammugi mitte.

See kord oli aga laupäev. Ja minu rattal oli eelmisel õhtul pedaal ära kukkunud ja ma olin ta Telliskivi Loomelinnakusse parandusse viinud ja seal kogemata (kirbu)turule sattunud. Olin tubli. Ostsin kodumaiseid ökopeete ja pastinaagi. Ma polnud kunagi varem pastinaakidega kokku puutunud mujal, kui "Doktor Dolittle'i" raamatus, kus nad ühele seale väga maitsesid. Põnev. Müüja väitis, et suvikõrvitsapüreesupis oli ta hea olnud ja mina haarasin härjal sarvist. Vedeleski üks poolik suvikõrvits just kapis.

Kodus tükeldasin ja keetsin pehmeks järgneva:

pool keskmist lillkapsast
1 suurem partinaak
1 suur tsukiini

lasin nad saumikseriga puruks ja lisasin järgneva:

suur peotäis hakitud peterselli
soola
pipart
1 pakk misosupipastat (18g) (Piprapoest)
1 tl kuivatatud basiilikut
20 g võid

Segasin kuni või sulamiseni ja valmis ta oligi. Ja see pastinaak andis tõesti mõnusa maitse. Täitsa kuumalt süüa pole mõtet, pigem leigena. Tulevad nüansid paremini välja :)

esmaspäev, 27. september 2010

Miks Te Mul Külas Ei Käi?!


Tallinn - september 2010, originally uploaded by Marion Undusk.

Oli ühe täiesti tavalise päeva täiesti tavaline õhtu. Ja Marion küpsetas õuna-pirni-pisarakooki. Seda oli vaja teha, sest kapis istus neli munavalget ja laual kausitäis peaaegu juba kasutuskõlbmatuid koduaia vilju.
No ja siis oli veel neli banaani. Ja Marion tegi banaani-kookoskeeksi ka. Ja ainsad sööjad peale ta enda olid Juss ja Ingel ja seda oli ausõna liiga vähe.

Õuna-pirni-pisarakook

(Põhi sama, mis Kreekapärasel jogurtikkogil, ainult pisut suuremate kogustega)
1 dl nisujahu
1 dl grahamnisujahu
1 dl maisijahu
3 spl nisukliisid
0,5 tl soola
0,25 tl kaneeli
100 g pehmet võid
1 dl demerarasuhkrut

paariliitrine kausitäis õunu-pirne (puhastatult kokku miskit ehk kilo ringis)
2 muna
2 dl maitsestamata jogurtit
vaniljeessentsi
kaneeli
1 dl suhkrut

4 munavalget +2 spl suhkrut (+ 1 tl cream of tartar'i)

Kuumuta ahi 180 kraadini.
Sega jahud, sool, kaneel ja nisukliid. Lisa või ja suhkur. Sega, kuni taigen on ühtlane. Pressi võiga määritud/küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäivasse koogivormi. Pane 15 minutiks jääkülmkappi. Kata ääred fooliumiga ja küpseta ~15 minutit. Võta ahjust välja.
Tõsta ahju temperatuur 200 kraadile.
Tükelda ja puhasta õunad ja pirnid. Klopi 2 muna ja 2 dl maitsestamata jogurtit natukese vaniljeessentsi ja kaneeli ja ~1 dl suhkruga ühtlaseks.
Laota puuviljad kuumale põhjale ja kalla kreem peale. Küpseta veel 10 min. Võta ahjust välja.
Klopi 4 munavalget suhkru ja cream of tartar'iga (kui seda kuskilt leiad ja sel juhul palun juhata minule ka, sest ise sain ta Kanadast ja Eestis ei paista keegi teadvat, mis see on) kõvaks vahuks. Laota munavalgevaht kuumale koogile ja küpseta veel 5-7 min, kuni kook hakkab pealt kergelt kuldseks tõmbuma.
Võta ahjust välja ja lase enne söömist kindlasti jahtuda. Parem kui mitu tundi ja jahedas kohas. Ka paari päeva jooksul külmkapis maitseomadused ainult paranevad.

Milleks Peenutseda


Tallinn - september 2010, originally uploaded by Marion Undusk.

...st miks on vaja ühel (enam-vähem) täiemõistuslikul inimesel teha endale hommikusöögiks bubertit?
Esiteks oli mul bubert peas kinni, sest kui me Kanadas Kaleviga retseptidest (olete juba neid küpsiseid proovinud?) rääkisime, hakkas ta äkitselt oma vennaga segamini rääkima ühest korrast, kui nad olid käinud Eestis. Tartus. Püssirohukeldris. Ja et seal olid nad söönud mingit tohutult head custard'i laadset magustoitu marjadega. Võttis ta aega, mis ta võttis, aga lõpuks mul bubert pähe tuli ja ma lubasin retsepti tagasi jõudes välja otsida ja neile saata. Otsisingi. Ja saatsin ka. Aga retsepti jätsin endale desktopile, sest viimasest (ja siiani ainsast) bubertitoest oli paar aastat möödas ja mälestused sellest positiivsed.
Teine põhjus oli aga vägagi proosaline - sest poes ei müüda enam tatart! Tatar on siiani minu põhitoit ja pretsedenditu hommikulemmik ja kui ma pärast järjekordse kilo otsalõppemist poodi uue järele läksin ja seal tühjust kohtasin, olin relvitu. Kurbus kurbuseks, aga kodus lihtsalt ei olnud midagi, mis hommikul meeldiks. Ja nii ma siis tegin bubertit. Maisimannast, sest tavalist mannat ka ei olnud.

Bubert

4 dl piima (originaalis 5 dl)
4 sl maisimannat (3 sl mannat)
2 muna (2-3)
2 sl suhkrut (3)
vaniljeessentsi
kaneeli (riivitud sidrunikoort)
serveerimiseks maasikamoosi (või ükskõik millist muud moosi/marju)

Aja piim keema ja nõrista sisse maisimanna. Keeda pehmeks. Vahusta munarebud suhkruga. Lisa vaniljeessents. Sega pisut keevat putru munade hulka ja siis kõik koos pudrusse.
Vähenda kuumust ja keeda paksenemiseni. Vahepeal sega ja maitsesta kaneeliga. Vahusta munavalged tugevaks vahuks ja sega ettevaatlikult kuuma pudru hulka. Serveeri moosiga.

Mailule


Tallinn - september 2010, originally uploaded by Marion Undusk.

Kapis hakkas jogurt halvaks minema. Hea põhjus kooki teha, on ju nii. Ja Mailu sai endale uue lemmikkoogi (eriti põhja) ja mina olin rõõmus. Samas sai veel kord tõestust tõsiasi, et maitsed on erinevad. Madis tuli Helinaga külla ja tema jaoks oli liiga magus.
Väga magus oli ta jah (tänu väga magusale moosile) ja väga hea ka. Las ta seisab, siis on veel parem.

Kreekapärane jogurtikook moosiga

0,8 dl nisujahu
0,8 dl grahamnisujahu
0,8 dl maisijahu
3 spl nisukliisid
0,5 tl soola
0,25 tl kaneeli
100 g pehmet võid
0,8 dl demerarasuhkrut

5 dl maitsestamata jogurtit
1 tl vaniljeessentsi
0,5 tl riivitud sidrunikoort
50 g sulatatud võid
4 suurt munakollast
2,4 dl suhkrut
0,6 dl nisujahu
0,25 tl soola
püreestatud (maasika)moosi katteks

Kuumuta ahi 180 kraadini.
Sega jahud, sool, kaneel ja nisukliid. Lisa või ja suhkur. Sega, kuni taigen on ühtlane. Pressi võiga määritud/küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäivasse koogivormi. Pane 15 minutiks jääkülmkappi. Kata ääred fooliumiga ja küpseta ~15 minutit. Tõsta ahjust välja ja lase täielikult jahtuda.
Sega jogurt, vaniljeessents ja sidrunikoor. Lisa sulatatud jahutatud või ja munakollased. Teises nõus sega jahu, sool ja suhkur, lisa esimesele segule ja klopi ühtlaseks. Kalla kreem jahtunud põhjale.
Küpseta ~45-55 minutit, kuni kook on keskelt tahkunud (vajadusel kata taignaservad fooliumga, mina seda ei teinud ja nad tulid tumedad. Polnud probleemi.) Tõsta restile ja lase üks tund jahtuda. Määri peale moos ja lase vähemalt kolm tundi (parem üleöö) külmas seista.

esmaspäev, 20. september 2010

Ilusatest Mälestustest


Tallinn - august 2010, originally uploaded by Marion Undusk.

Kujutlege metsikut öist loodust, tumedaid kõrgeid puid ja samblasse kasvanud kaljupaljandikke. Musti järvesid küngaste vahel. Selget tähti täis taevast ja täiskuud. Nüüd kujutlege ühe järve äärde künka otsa saun. Pigem suur, kui väike, mõeldud suuremale seltskonnale. Sauna aknad on valged ja uksed mõlemas otsas pärani. Veepoolses seinas on eend, kust läheb järsk trepp alla paadisillani. Trepil toimib vastassuunaline liiklus - auravad kehad allapoole, tilkuvad kehad ülespoole.
Sauna eesruumis on vali muusika ja poolalasti inimesed. Õnnelikud poolalasti inimesed. Vahel sekka mõni õnnelik alasti inimene. Elu käib. Ja siis ühel hetkel astub uksest sisse.. Orlando Bloom?! Johnny Depp?! Tuleb sisse, tervitab kõiki ja hakkab kotist pudeleid välja laduma. "Manhattanite jaoks." Kõige lõpus tuleb läbipaistev kilekott. Küpsistega. Täpselt sellised küpsised, nagu Ameerika filmides on - suured ja krobelised ja nätsked ja natuke muredad ja natuke venivad. Ja lollilt head.
Hiljem saan teada, et poiss pole ei Johnny ega Orlando, vaid hoopis Kalev. Ja et need küpsised on ta enda tehtud. Ja siis ma küsin talt retsepti ja saan ka. Ja kuigi millegipärast tulevad minu küpsised liiga siledad ja tunduvalt vähemstruktuursed, siis maitsevad nad ikka sama hästi.

Kalevi küpsised (Kalev's Cookies)

3,6 dl nisujahu
1,8 dl suhkrut
1,2 dl Demerarasuhkrut
2 tl vaniljeekstrakti
0,25 tl soola
1 tl soodat
1 tl küpsetuspulbrit
200 g pehmet võid
2 muna
0,6 dl "skore bits" (needsamad koorekaramellitükid, millest nektariinimuffinite juures juttu tuli)
1,2 dl "butterscotch chips" (nagu oleks valge šokolaad ja iirisekommid pisikesteks tükkideks kokku sulatatud)
100 g tumeda šokolaadi tükke

Kuumuta ahi 180 kraadini.
Hõõru suhkrud võiga vahule, sega ükshaaval juurde munad ja siis vaniljeekstrakt.
Teises nõus sega jahu sooda, küpsetuspulbri ja soolaga. Sega kõik kokku, kalla taignasse erinevad tükid ja sega ühtlaseks. Tainas tuleb suhteliselt paks.
Kata ahjuplaat (2 tk) küpsetuspaberiga ja tõsta sinna ühesuurused taignakuhjakesed suht suurte vahedega. Esimese plaadi puhul kasutasin supilusikat (9 tk) ja sain elamuse osaliseks, kui küpsised alustassisuurusteks üle terve plaadi vajusid. Teise plaadi puhul võtsin teelusika (~16 tk) ja ikka oli lõpuks terve plaat neid täis. Aga väiksemad küpsesid ühtlasemalt.
Küpseta 9 minutit. Jahuta enne söömist (nad on alguses väga "liikuvad.")

pühapäev, 19. september 2010

Julgad


Tallinn - september 2010, originally uploaded by Marion Undusk.

Tundub, et kõik mu viimased postitused puudutavad Kanada-reisi. Seegi siin ei ole ses suhtes erand. Ja ma kardan, et see jätkub veel mõnda aega.
Niisiis. Kui ma olin Metsaülikoolis. Kogu see nädal möödus täpselt samas kohas ilma igasuguse suurema liikumiseta. Panime lõkkeaseme kõrvale oma telgi püsti, seal magasime. Paarisaja meetri kaugusel kohvikus käisime viis korda päevas väga head ja suurepärast söömas. Sealsamas viisin mina läbi oma ja paar inimest omi workshoppe. Ingli teatri-luuletunnid toimusid kas 300m ühes suunas tantsuplatsil või 300 m teises suunas purdel. Loengud olid peamajas 150m kohvikust ja õhtune saun kõige kaugemal - tubli 400-500 meetrit läbi metsa. Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik eluks vajalik oli suhteliselt käe-jala juures.
Siiski käisime me peaaegu iga päev autoga ~20 kilomeetri kaugusel lähimas poes. Ühest küljest oli vaja illusiooni liikumisest ja kohavahetusest, teisalt pidi erinevaid varusid täiendama. Ja mis sellest, et me sõime ennast päev päeva järel LÕHKI, sattusime paaril korral ikka ka midagi söödavat ostma. Näiteks maailma kõige paremaid glükoosituhksuhkruga kaetud minisõõrikuid. Ja siis neid - viigimarjataskuid. Nägin seda pakki riiulil ja ma pidin ta saama. Ja oooo need pehmed pisut nätsked pirukalaadsed küpsised õigustasid ennast! Uurisin paki tagakülge ja otsustasin, et ühel või teisel moel ma nad kokku klopsima pean. Ja siis, hljem, jõudsin ma tagasi Eestisse ja sain üle miljoni aasta netti oma järgitavaid kokandusblogisid uurima ja mida ma nägin - nendesamade asjade retsept mustvalgelt minu ees ekraanil! Ja see kord ma ennast lõdvaks ei lasknud ja tegin nad kiiresti ära. Hoolimata sellest, et protsess laotus üllatuslikult kolmes jaos kahele päevale.
Ma ei ole ühegi koogiga viimase aasta jooksul sellist jura läbi teinud ja tulemus reeglina ei ole ka nii kole. Aga maitse ja tekstuur.. neid peab proovima!

Viigimarja-ploomijulgad (algretseptis oli kasutatud ainult värskeid viigimarju. Aga mina ei ole miljonär.)

120 g võid
1,2 dl suhkrut
0,5 tl riivitud sidrunikoort
1 suur munavalge
0,5 tl vaniljeekstrakti (mitte essentsi. Võib asendada vaniljesuhkruga.)
1,6 dl maisijahu
2 dl nisujahu (+ veel)

täidis
~250 g kuivatatud viigimarju
150 g kuivatatud ploome
0,6 dl suhkrut
poole sidruni mahl

Õhtul:
Pane viigimarjad ja ploomid sooja vette ligunema.
Tee taigen: Hõõru või suhkru ja sidrunikoorega vahule, lisa munavalge ja vaniljeekstrakt. Hõõru ühtlseks. Sega juurde jahud, kuni taigen on tihe ja ühtlane. Keera ta kilesse ja pista ööseks külma.
Hommikul korja puuviljad veest välja, lõika viigimarjadel kõvad otsad ära ja lase kõik köögikombainis plögaks. Siis pane kogu täidisematerjal potti ja kuumuta, kuni sellest on saanud ühtlane paks veniv moos. Jahuta täielikult.
Kuumuta ahi 180 kraadini.
Võta taigen külmast ja rulli õhukeseks ~25 cm laiaks ja suht piklikuks ristkülikuks. Minul kulus selle jaoks meeletutes kogustes jahu, sest taigen kleepus nii laua kui taignarulli külge, mis sellest, et rull on silikoonist ja lauda kattis küpsetuspaber. Niisiis varu jahu ja kannatust.
Kui ristkülik on valmis, lõika ta pikkupidi pooleks, tõsta mõlema riba keskele triip täidist ja keera ribad täidise ümber kokku kaheks ussiks nii, et liitekohad jäävad allapoole. Lõika ~4-5 cm pikkusteks julkadeks ja paiguta küpsetuspaberiga kaetud küpsetusplaadile.
Küpseta 12-15 minutit, kuni küpsised on kuldsed. Vajadusel keera vahepeal plaati.
Kohe ahjust tulles on küpsised krõbedad, hiljem muutuvad nad pehmeks ja muredaks ja nad on niiiiii head.

reede, 17. september 2010

Et Siis See Glasuur..


Tallinn - september 2010, originally uploaded by Marion Undusk.

Jah, tõepoolest. Mul oli külmkapis endiselt see õnnetu glasuur, millesse ma olin investeerinud kõike, et ta tuleks hea, aga kes vedas mind alt. Ja kuna ära ma teda visata ei kavatsenud, ei olnudki muud võimalust, kui temast mingisugune koogilaadne asi kokku klopsida. Eeldusi tulla välja maitsev oli piisavalt. Pealegi pidin üle pika suvevaheaja kontorisse külla minema - kas saaks olla veel paremat põhjendust midagi küpsetada?!
Lisasin "glasuurile" kõik vajaliku taigna moodustamiseks, aga vahetult enne selle vormidesse jagamist tulid mul lisaks meelde kõik need toredused, mis ma Kanadast olin kaasa toonud ja segasin neid ka sisse - purustatud koorekaramelli ja maapähklivõišokolaaditükke. Eesti kontekstis oleks kõige adekvaatsem asendus ehk purustatud (šokolaadist puhas) Daim ja maapähklivõiga segatud valge šokolaadi tükid?

Toorjuustuglasuurimuffinid

3 dl pruuni suhkrut
1,2 dl tuhksuhkrut
340 g toorjuustu
120 g võid
1/2 tsp vaniljesuhkrut

2 muna
2 dl maitsestamata jogurtit
1 dl grahamnisujahu
2,5 dl maisijahu
1 dl kaerajahu
1 dl nisujahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
1 dl karamellitükke
1,5 dl maapähklivõišokolaaditükke

Eelkuumuta ahi 200 kraadini.
Hõõru pruun suhkur pehme võiga vahule, sega juurde tuhksuhkur, vaniljesuhkur ja toorjuust. Ükshaaval lisa munad ja seejärel jogurt.
Teises kausis sega jahud küpsetuspulbri ja soolaga.
Sega mõlemad kausitäied ning karamell ja maappähklivõišokolaad ühtlaseks taignaks.
Jaota vormidesse ja küpseta ~20 min või kuni tikk väljub koogist puhtana.

Pisut tihkevõitu nad ju olid, aga väga head ikkagi. Lõpp hea, kõik hea.

neljapäev, 16. september 2010

Legod Lubavad


Tallinn - september 2010, originally uploaded by Marion Undusk.

..ehk järjekordne mitte-nii-õnneks-läinud kokandussündmus minu elus.
See juhtus nii, et Kudru kutsus mind enda kaaslaseks Aadama 2-aasta sünnipäevale ja ma otsustasin, et küpsetan seks korraks midagi eriti toredat ja põhjalikku, st muffinid nii glasuuri kui kaunistustega. Sest mille jaoks ma siis Kanadast tulles oma käeliigeseid kotte tassides välja venitasin, kui seda ilu kellelegi pakkuda ei saa. Ja lapsed on "kaunistatud" toidu suhtes ju nii toredalt soosivad. Kudru soovil, havi käsul said kaunistuselemendiks kõige nunnumad kommid üldse - legod, millest saab reaalselt ehitada ja siis ära süüa. Lahe! Remondijubedused sundisid mind koduseinte vahelt Eva juurde ahju laenama, niisiis käisin poes, helistasin kella ja hakkasin toimetama.
Muffinitega endiga suuremaid komplikatsioone ei olnud. Ainult küpsemine võttis taas kord lubatud 20 minutist oluliselt, st ~5-8 min kauem aega. Aga noh, et seda saab tikuga proovida, polnud probleemi. Mis asja - ja minu pea - hulluks ajas, oli glasuur. Viimati proovisin seda toorjuustuga teha umbes aasta eest samuti katastroofiliste, aga vähemalt mingilgi moel kasutatavate tulemustega. See kord mul enam nii häst ei vedanud. Kas on asi minu toorjuustuvalikus - eesti toodang-, või minus endas, aga vomi hoidma ma seda vedelat ollust ei saanudki, kuidas ma ka vaeva ei näinud. See, mis fotol näha, on mingi odav improvisatsiooniline asendus, mis ei olnud midagi sellist, mida jagama peaks. Aga noh, midagaiGI!
Sünnipäeval läks ses suhtes õnneks, et legoklotsid tõmbasid paariaastaseid ligi küll. Kookide kohta ma aga mingit erilist tagasisidet ei saanud. Täiskasvanud nagu sõid neid ka..

Nektariini-pruuni suhkru muffinid

7,2 dl jahu (nisu ja speltanisu enam-vähem pooleks)
1,5 tl küpsetuspulbrit
1,5 tl soodat
1 tl soola
natuke värskelt riivitud muskaati
120 g pehmet võid
1,8 dl suhkrut
1,8 dl pruuni suhkrut
2 muna
1 tl vaniljesuhkrut
3 nektariini

Eelkuumuta ahi 180 kraadini.
Hõõru suhkrud võiga vahule, siis lisa ükshaaval munad ja siis aeglaselt keefir.
Teises kausis, sega kõik jahud ja pulbrid ja muskaat ja vanilje ja siis kalla see kõik vedelate asjade juurde.
Ja siis sega sisse pisikesteks tükkideks hakitud nektariin (mul oli Eva hakkija rollis, seega sain eriti pisikesi tükke nõuda :)
Tõsta vormidesse ja küpseta ~20 min (kuni tikk väljub puhtana.)
Kaunista soovi korral mingi usaldusväärse glasuuriga.

teisipäev, 7. september 2010

7th Heaven


Toronto - august 2010, originally uploaded by Marion Undusk.

Jah. Seitsmes taevas ON olemas. Paraku asub ta küll nii kaugel kui Torontos, aga ta on. Ja nüüd olen mina seal käinud ja seda näinud ja tean, et kui üldse kokku oleks kaks põhjust Torontosse kolida, siis see on üks neist.
See hulgimüügiladu varustab nimelt pea tervet Kanadat maiustuste, pähklite, jahude, suhkrute, vürtside ja ..no paljuga. Ridade kaupa KÕIKE. Ma lihtsalt värisesin üle terve keha kui seda nägin. Kaotasin igasuguse reaalsustaja ja koordinatsiooni. Ja enamiku oma rahast. Aga see oli seda väärt.
Suur osa komme on praeguseks läinud, aga huvilistel tasub veel mõnda aega kontakteeruda. Ja lähitulevikus on lootust uuenduslikele koogidekratsioonidele :)

Mustast August Välja


Helsinki - august 2010, originally uploaded by Marion Undusk.

Augustikuu näib minu lühikese blogipidamise juures olevat traditsiooniline kuivalistumise kuu. Kui eelmisel aastal tõmbas "Crave" mu energiavarud nulli, siis seekord mul lihtsalt ei võimaldatud terve selle aja jooksul peaaegu üldse köögis viibida.
Nädal Soomes Kansallisteatteri suurepärase kohviku kostil ja kolm nädalat Kanadas üliaktiivsete inimeste hoole all on küll suurendanud mu toiduteadlikkust ja ergutanud maitsenäsasid, aga pliidi ääres olen rooste läinud.
Aga nüüd ma olen tagasi! Ja nüüd on mul vaja a) kaotatud aega tasa teha b) realiseerida ideid, mis ma reisilt sain c) kasutada kiiremas korras kogu see laadung toidukraami, mis ma kaasa tõin.
Jajah, nii see on. Normaalsed inimesed toovad reisilt raamatuid. Riideid. Mina toon suhkrut ja jahu ja komme ja tundmatuid pastasid. :) Aga minu meelest on see tore totrus, kui mu seljakott seetõttu lubatust raskem on ja käsipagas sisaldab 10 kg söödavat.
Aga. Mitte sellest ei tulnud me täna siia rääkima. Vaid hoopis sellest ajaloolisest keeksist, mis ma küpsetasin viimase asjana enne Soomesõitu. Peedikeeksist. Eriti võttes arvesse, et ma ei kannata peeti. Aga see keeks oli hitt. Nii minu kui teiste jaoks, kellele seda pakkusin.
Jea!

Šokolaadi-peedikeeks

6 dl püreestatud keedupeeti
2,5 dl kakaopulbrit (suhkruta)
2 dl hirsijahu
1 dl riisijahu
2 dl grahamnisujahu
1,2 dl nisujahu
75 g tükeldatud sarapuupähkleid
0,5 tl soola
1 tl küpsetuspulbrit
200 g toatemperatuuril võid
4 dl suhkrut
5 suurt muna
vaniljeekstrakti
2,5 dl piima

Eelkuumuta ahi 180 kraadini.
Määri keeksivorm võiga ja puuderda jahu-kakaoseguga.
Sega ühes nõus jahud, küpsetuspulber, sool ja kakao.
Hõõru teises nõus või koos suhkruga vahule ning lisa ükshaaval munad, enne iga lisamist segu ühtlaseks hõõrudes. Sega juurde vaniljeekstrakt ja peet. Lõpuks sega kolmandike haaval (kolmes jaos) sisse kordamööda jahud ja piim, lisades viimasele jahulaarile ka pähklid.
Taigen peaks tulema suhtelislt paks ja seda on väga palju. Tõsta ta lusikaga keeksivormi, peaaegu ääreni, sest kook on tihe ega kerki meeletult. (Minul jäi ka parima mahutamise juures tainast üle, tegin juurde kaks muffinit. Need tulid väljast krõbedad ja seest niisked ja üldse liiga head, et tõsi olla.)
Küpseta ahju keskel umbes 1 h 30 min, kuni keeks on pealt praguline ja tikk tuleb ta seest puhtana välja. Lase paarkümmend minutit vormis jahtuda, siis kalla restile ja jahuta täielikult.
Naudinguline.