teisipäev, 9. november 2010

Parim Teraapia


Tallinn - november 2010, originally uploaded by Marion Undusk.

Minu eelmine nädal. Viis päeva õnnestatud unustust. Unustust elu raskutsest ja takistustest. Viis päeva intensiivset keskendumist oma elu loominguks muutmisele. Ja selle süvateraapiline mõju enesetundele, enesehinnangule, eneseusule.
Mul on stsenaarium. See stsenaarium, mida ma olen juba kuid otsinud, mida ma ei ole kuskilt leidnud. Mul on midagi sellist, millesse ma usun, mis on päriselt minu oma, mis äratab mind ellu. Ma olen pea terve selle aasta lihtsalt vegeteerinud. Mul ei ole olnud seda oma asja, mida ajada. Jah, ma olen asju "teinud." Ma lavastasin ühe tüki. Ma illustreerisin ühe raamatu. Ma tegin mitu kuud remonti. Aga enamus ajast on möödunud istudes ja eimidagi tehes, püüdes mõista, mis mind nii loiuks muudab. Ma ju teadsin küll, et mul ei ole seda "päris oma asja." Aga mul ei olnud ka aimugi, kust seda leida. Või mis see peaks olema.
Ja nüüd on ta mul olemas ja mina olen jälle olemas. Ja see on nii hea.
Ja ma olen täis seda armastust, mida ma olen nii kaua igatsenud.
Täidetud nendest emotsioonidest ei tulnud mul terve nädal isegi pähe, et midagi küpsetada. Alles neljapäeval. Aga siis muidugi kohe kaks asja korraga.

Earl Grey banaanikeeks

5 pakikest Earl Grey teed
1,5 dl keevat vett
0,5 dl demerarasuhkrut
2,5 dl tuhksuhkrut
100 g soolaga võid, sulatatud
2,2 dl hapukoort (10%)
1 tl soodat
2 suurt muna, kergelt lahti klopitud
1 dl nisujahu
1,5 dl hirsijahu
1,5 dl maisijahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl kaneeli
2 banaani, püreestatud

Kuumuta ahi 180 kraadini. Vooderda kaks keeksivormi (või üks suurem) rasvatatud küpsetuspaberiga.
Pane teekotid keevasse vette ja lase vähemalt 5 min seista. Siis võta nad tee seest välja ja pigista kogu vedelik tassi tagasi.
Kuumuta teed, suhkruid ja võid pliidil kastrulis madalal kuumusel, aeg ajalt segades, kuni tekib ühtlane pruun siirup. Lase jahtuda ~10 min, kuni ta enam ei kõrveta.
Suures kausis sega kokku hapukoor ja sooda. Lase ~5 min seista, siis klopi hulka munad, jahtunud siirup ja püreestatud banaanid.
Teises kausis sega jahud, küpsetuspulber ja kaneel.
Lõpuks sega kõik koku ühtlaseks taignaks ja kalla vormi(desse.)
Küpseta 60-75 min, kuni puutikk jääb keeksi torgates puhtaks. Võta ahjust ja lase enne vormist välja kallamist ~20 min jahtuda. Siis keera kilesse ja lase enne söömist täielikult jahtuda.
Minu keeks tuli imelikult madal. Justkui oleks pidanud ta mahtuma ikkagi ühte ja mitte kahte keeksivormi. Ei saa aru. Samas küpsemisaeg oli küll õige ja keeksi olemus pigem pisut niiske, kui kuiv.
Komplimenteeriti küll. Oli hea küll.

Peedi-šokolaadibrownied

500g värsket peeti
100g võid
200 70% šokolaadi
1 tl vaniljeekstrakti
2,5dl tuhksuhkrut
3 muna
1 dl nisujahu
0,5 dl maisijahu
0,75 dl kakaopulbrit
paar väikest juppi värsket ingverit (~3 cm?)

Keeda peet pehmeks.
Kuumuta ahi 180 kraadini.
Kata 20x30 cm (mul on 24x30 ja sobis hästi) ahjupann küpsetuspaberia.
Pane kuum, just keedetud peet koos tükeldatud šokolaadi, ingveri, vaniljeekstrakti ja võiga kaussi ning lase saumikseriga ühtlaseks pudruks (tegelikult on selleks mõeldud köögikombain, aga minu oma on liiga pisike. Pritsis ja perutas ta kurinahk küll, aga tehtud see tegu sai.)
Vahusta teises nõus munad suhkruga paksuks vahuks. Sega peediga.
Sõelu taignasse jahud ning kakaopulber ja sega ühtlaseks.
Küpseta ~45 min, kuni kook on pealt enam-vähem tahke.
Lase vormis jahtuda ja lõika ruutudeks.
Tulemus on tõeliselt niiske ja mõnus. Ingliskeelne sõna oleks "fudgy," aga ma ei suuda eestikeelset vastet leida. Šokolaadine ja peedine ja ingverine ka. Palju korraga ei taha, aga natuke ja siis natuke veel kindlasti.

pühapäev, 7. november 2010

Nagu Välk Selgest Taevast


Tallinn - november 2010, originally uploaded by Marion Undusk.

Minu isikliku inimmasina toimemehhanismid on mind ikka ja jälle hämmastanud, kui neid kõrvalt vaadelda. Paraku juhtub selliseid teadvustatud vaatlusi harva. Aga juba terve viimase nädala olen veetnud pigem vaatleja rollis ja aina uuesti ja uuesti hämmastunud. Reaalsus, kui midagi sellist üldse eksisteerib, näib olevat minust väljaspool ja mind üldse mitte puudutavat. Kogu "elu" käib mu ümber edasi, mina aga olen ümbritsetud otsekui mingi nähtamatu mulliga, mis hoiab mind pehmelt ja soojalt ja turvaliselt, laseb mul igas olukorras lihtsalt olla, laseb mul ennast ja teisi lihtsalt "näha."
Ma teadvustan endale, et täielik mõistmine ei ole võimalik. Aga ometi on mul tunne, et ma olen millestki aru saanud. Et miski on viimaks kohale jõudnud. Mingi seesmine rahu, mis ei vaja väliseid erguteid, et püsida. Mõistmine, et kõik onGI ainult minu pea sees. Kõik halb ja kõik hea. Kõik foobiad ja paranoiad, kõik see, mis on mind takistanud. Ja mul on tunne, et seda teades ja teadvustades olen ma võimeline seda muutma. Ja juba muudangi.
Muidugi ei ole ma äkitselt mingiks ingliks moondunud. Ma mõtlen, ma tunnen, ma igatsen. Aga see ei ole enam valu, vaid pigem rahu. Ja kuigi nähtavasti on tegemist mööduva olekuga ja mõne päeva pärast olen oma peas samas vanas kohas tagasi, siis olen lõputult tänulik sellele, mis mind nii kaugele viis. Nii lahti kiskus, et see mõistmine saaks sisse pääseda. Tõepoolest, ainult pinda kaotades saab miski muutuda.

Avokaado toorjuustukook beseekattega

Põhi:
6 dl kaeraküpsisepuru
1 spl vedelat mett
60 g võid, sulatatud
0,5 tl kaneeli
pisut soola
Toorjuustukiht:
400 g Toorjuustu (Crème Bonjour)
1 dl suhkrut
1 dl tuhksuhkrut
1 sidruni mahl (~0,6 dl)
0,25 tl soola
2 suurt pehmet avokaadot (Kui avokaadod on poest ostes kivikõvad, ja nähtavasti nad on, tuleb nad üheks ööks/päevaks mässida naturaalsesse ajalehepaberisse. Tõmbavad pehmemaks ega ole enam kibedad. Seda soovitas Kolumbiast päri tuttav, nii et tasub proovida.)
Bessekiht:
4 suurt munavalget
1,2 dl suhkrut
0,5 tl cream of tartar'it (kuna seda suure tõenäosusega pole ja poest ka ei saa, võib asendada 1 tl sidrunimahlaga)

Kuumuta ahi 175 kraadini.
Sega kõik põhjaained ühtlaseks ja pressi küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva koogivormi põhjale ja külgedele. Küpseta 7-10 min, kuni põhi on kergelt tumadem. Lase enne kasutamist täielikult jahtuda.
Pane kõik toorjuustukihi ained suuremasse sügavasse kaussi ja töötle saumikseriga, kuni segu on ühtlane. (Kui mikserit ei ole, peab avokaado nähtavasti kahvliga pudruks pressima ja siis kõik nt kahvliga ühtlaseks kloppima.) Kalla segu jahtunud küpsisepõhjale ja pane vähemalt neljaks tunniks külma (mul oli pea 24 h külmas ja ta ei läinud ikka piisavalt tahkeks. Kui peaksin teda uuesti tegema, võtaks nähtavasti želatiini vms appi. Ja uuestitegemise tõenäosust on küll.)
Järgmisel päeval (või siis, kui on õige hetk) kuumuta ahi 200 kraadini.
Vahusta munavalged cream of tartariga pehmeks vahuks (2-3 min.) Siis lisa suhkur ja vahusta, kuni vaht on täiesti kõva ja lase kaussi tagurpidi hoida (4-6 min.)
Võta kook külmast, laota vaht kunstipäraselt selle pinnale ja pane ~3 minutiks, kuni besee kergelt kuldseks hakkab tõmbuma, ahju ülaossa.
Retsept soovitab kohe serveerida, aga minu kogemus ütleb, et ta võib veel rahuga mõneks tunniks külma panna. Vastasel juhul võib serveeritav olla pigem puding, mitte kook. (Ja see on kurb, kui nii läheb. Eriti, kui eesmärgiks on olnud serveerida midagi ka silmale ilusat. Nagu mul oli.)

laupäev, 6. november 2010

Capoeira!


Tallinn - oktoober 2010, originally uploaded by Marion Undusk.

Tänase seisuga olen juba kuu aega seal käinud ja ma võin öelda ausalt ja puhta südamega, et mitte ükski trenn ei ole mind kunagi teinud nii õnnelikuks ja tänulikuks. Iga kord minnes pelgan kaost, iga trenni kakskümmend esimest minutit arvan, et suren; libisen omaenda higiloigus ja jalad ei taha enam väga liikuda. Iga kord sealt ruumist väljudes ma võiksin lennata. Ma olen lihtsalt nii nii õnnelik!
Lisaks veel aspekt, et treener Lauro ei ole just maailma kõige antisotsiaalsem inimene. Vastupidi. Ja siis otsustas ta, et korraldab peo. Halloweeni puhul. Enda juures. Kostüümidega. Poisid toovad joogid, tüdrukud söögid, nagu koolipidudel ikka.
Ja nii oli.

Õuna-kohupiimakook (keskkooliaegne lemmik raamatust "100 kooki")

250 g võid
6 dl jahu
2 dl suhkrut
300 g vaniljemaitselist torukohupiima
2 muna
1 dl suhkrut
1 tl vaniljeessentsi
7 õuna
kaneeli

Kuumuta ahi 200 kraadini.
Haki külm või, jahu ja suhkur purutaoliseks massiks. (EI TOHI muutuda taignaks!)
Vahusta munad suhkruga, lisa kohupiimapasta ja vaniljeeessents. Puhasta, koori ja tükelda õunad.
Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga, raputa sellele 2/3 taignapurust ja kata kohupiimaseguga. Laota peale õunakuubikud ja puista nende peale kaneeli. Kata ülejäänud puruga.
Küpseta ~40 min, kuni kook on pealt helepruun. Enne serveerimist jahuta.

neljapäev, 4. november 2010

Coca-Cola-Maal


Tallinn - oktoober 2010, originally uploaded by Marion Undusk.

Sellel koogil on tegelikult ka juba päris pikk ajalugu. Paar kuud kindlasti. Nimelt kui TT viimati Tallinnas käis, lükkus tagasi lennates ta lennuaeg mitu tundi edasi ja täiesti kogemata sattusin koos tema, Madise ja Helinaga Mac Barbecue'sse sööma. Menüüs oli peale muu ja hea ka Coca Cola kook. Aga teenindus oli sel päeval kuidagi aeglane ja TT'l lõpuks juba kiire ja hind ka suht soolane. Ja minule meenus, et mul peaks mingi analoogne retsept arvutis olema. Ja nii ma lubasingi, et järgmisel korral, kui TT oma jala Eestimaa pinnale tõstab, ta seda kooki saab.
Ja nii oli.
Birx kutsus külla. Ja mina tegin kooki.
Üks keemilisema sisuga variante mu viimase aja üllitiste seas. Ja kuigi ta muidu oli hea ja teda kiideti ja söödi ja nii, siis Coca Cola suhtes oli küll ikka täielik läbikukkumine. Mitte mingi otsa pealt ei oleks seda koostisesse osanud pakkuda. Kui ei usu, tehke järele.

Coca Cola kook (vähemalt nime poolest)

2 dl nisujahu
2 dl täistera nisujahu
2 dl hirsijahu
2,5 dl suhkrut
3 spl kakaod
0,5 tl soola
1,2 dl maitsestamata jogurtit
2 muna
1 tl soodat
1 tl vaniljeekstrakti
110 g võid
2,5 dl Coca Colat (suhkruga!)
6 dl minivahukomme (või kui neid ei leia, siis tükkideks lõigatud tavalisi vahukomme)

glasuur
50 g võid
0,8 dl Coca Colat
4 dl tuhksuhkrut
1 spl kakaod

Kuumuta ahi 175 kraadini.
Suures kausis sega kokku jahud, suhkur, kakao ja sool.
Teises kausis klopi omavahel jogurt, munad, sooda ja vaniljeekstrakt.
Keskmise suurusega potis kuumuta või, Coca Cola ja vahukommid tihti segades keemiseni. Kalla kuum vedelik jahusegu hulka ja sega hoolikalt. Siis lisa vedelikud ja sega kiirelt ühtlaseks taignaks. Kalla 25x35cm (mul 24x30cm) pannile ja küpseta ~35 min, kuni tikk väljub koogist puhtana. Lase jahtuda.
Vahepeal tee glasuur. Sulata või koos Coca Colaga ja kalla tuhksuhkrule. Sega ühtlaseks ja määri jahtunud koogile.

Ma Armastan Oma Kursust


Tallinn - oktoober 2010, originally uploaded by Marion Undusk.

Jah, kolm ja (peaaegu pool) aastat pead-jalad koos elamist on muutnud need inimesed mulle väga tähtsaks. Lausa uskumatult tähtsaks tegelikult. Ma tean, millised nad on heas ja halvas tujus, väsinult ja üliaktiivselt, tüdinult, masendunult, lähedust vajavalt, purjus peaga, hullunult, kurvalt. Ma olen näinud neid iga nurga alt igal ajahetkel. Ja ma armastan neid, isegi kui nad vahel mind hulluks ajavad. Või tüütavad, kui ma tahaksin hoopis üksi olla. Lõpuks neid jälle nähes on alati hea.
Ja kuigi see pole isegi mitte nendega seotud tähtsalte asjade esikümnes, on nemad enamasti need, kes mu öised küpsetusüllitised hommikuti endi valdusesse saavad ja kiiremini või aeglasemalt ära söövad.
Enamasti öeldakse hästi. Kui midagi öeldakse. Pigem loeb konsumeerimise kiirus ja see, kas viimaste tükkide pärast läheb võitluseks või mitte. Ja paaril korral on ikka väga hästi öeldud. Ja see kord oli üks nendest.
Mulle endale see keeks mingit meeletut elamust ei pakkunud. Ta oli järjekordselt üks sellest liigast, kes jääb märkamatuks, aga poeb sulle naha alla ja eneselegi märkamatult võtad viiendat tükki.. Ta on nagu väga pehme ja mahlane piparkook. Jõhvikatega. Seega ka pisut hapukas. Ta on hea, kahtlemata. Aga see kord läks kursal küll pisikest viisi näppamiseks. Ja kui ma pärast koju läksin, siis vihjati, et SEDA ma võiksin kohe kindlasti veel teha.

Kõrvitsa-jõhvikakeeks (Järjekordne taigen, mida tuleb tohutu kogus. Ühe normaalsuuruses keeksi jaoks poolita kõik ained.)

Esimeses kausis sega:
2 dl nisujahu
2 dl riisijahu
1 dl maisijahu
2 dl hirsijahu
3,5 tl kaneeli
0,75 tl muskaati
0,25 tl kardemoni
1tl piparkoogimaitseainet
2 tl soodat
1,5 tl soola

Teises kausis sega:
4 dl suhkrut
4 dl/450 g kõrvitsapüreed
4 muna
100g võid, sulatatud
1,2 dl apelsinimahla

300g jõhvikaid

Kuumuta ahi 175 kraadini.
Sega kõigepealt mõlema kausi sisud korralikult ühtlaseks ja seejärel omavahel. Siis lisa jõhvikad ja sega uuesti ühtlaseks.
Kalla taigen võitatud/küpsetuspaberitatud vormi(desse, mul endal on vana hea 24x30 cm) ja küpseta 60-65 min, kuni tikk tuleb koogist puhtalt välja.
Lase vormis 10 min jahtuda, siis kalla välja ja keera KOHE tihedalt köögikilesse. Lase sel moel täielikult jahtuda. (Minul kilet polnud ja ma kasutasin fooliumi. Funkas täitsa hästi. Ja tulemus oli tõesti tunduvalt mahlasem, kui muidu.)

kolmapäev, 3. november 2010

Pea Sassis Otsas


Tallinn - oktoober 2010, originally uploaded by Marion Undusk.

Ma ei tea, mis mul sel hommikul hakkas, et oli vaja järjekordseid kokanduseksperimente läbi viia. Üldiselt, okei. Aga mitte kell üheksa hommikul. Ma olen alati elanud arusaamas, et olen varavirguja. Mitte et mulle meeldiks vara tõusta. Ei, kindlasti mitte! Üheksa hommikul ongi vara. Väga vara. Aga ses suhtes, et kui ma ärkan, ka vara, siis lähen kohe liikvele, ilma väliseid erguteid (loe: kohvi) vajamata ja teen seda suhteliselt konstruktiivselt.
Jah, nii ma arvasin. Selle hetkeni, kui ma seisin keset kööki ja üritasin aru saada, mis jura ma just sinna kaussi kokku olin kallanud ja kui vales järjekorras. Ja kas oli ikka tark otsus poole taignateo pealt magusalt tulemuselt soolasele üle minna ja pipart lisada. Ühesõnaga, minu pikaaegne plaan teha kõrvitsa-kikerhernepätsikesi moonitäidisega ei kukkunud läbi. See lihtsalt transformeerus. Kõrvitsa-kikerhernepätsikesteks sisse segatud mooniga. Ja kuigi nad olid mu hommikuse maitsemeele jaoks ehk pisut liiga jahused, jäin üldjoontes rahule. Eriti maitsestamata jogurtiga serveeritult.
Aga tõeliselt heaks läks asi hoopis siis, kui ma pool järele jäänud taigent õhtul suureks lapikuks koogiks mätsisin ja oliiviõliga määritult ahju toppisin (küpsetuspaber on KRESTOMAATILINE!!)

Kõrvitsa-kikerhernepätsid

4 dl kõrvitsapüreed
1,5 dl püreestatud kikerherneid
~300 g (see võis olla umbes 4-5 dl, aga ma ei mäleta..) riisijahu
1 dl mandlijahu + puistamiseks
soola
pipart (kui oled riskialtis)
0,5 dl kookospiima
0,5 dl vett (või nii palju kui vaja)
1 spl vedelat mett
paar supilusikatäit mooniseemneid
oliiviõli praadimiseks

Sõtku kõik ained kokku taignaks. Vormi taignast pallikesed ja rulli neid mandlijahus. Prae pannil oliiviõlis või pane ahju.
Söö maitsestamata jogurti või hapukoorega või moosiga.

Tahan Olla Tervislik


Tallinn - oktoober 2010, originally uploaded by Marion Undusk.

Minu ideaalne elukorraldus näeks ette, et ma söön normaalsetel aegadel normaalset tervislikku värsket variatsioonirohket toitu. Paraku on reaalsus ideaalidest kaugel. Teatritegevus ei saa takistada mind oma hommikuid vabalt suunamast, küll aga annab ta oma parima, et ma päeval kohe kindlasti koju sööma ei jõuaks. Õhtust rääkimata.
Pahatihti lõppevad asjad nii, et lõuna möödub Krahli baaris, süües häid, aga ennast ammu ammendanud toite ja sellest mitte rahuldust saades. Ja hilisõhtul koju jõudes on kõht tühi ja meel ärev ja jõudu midagi valmistada väga ei ole.
Ma ei räägi siinkohal küpsetamisest, sest see on teine teema. See on puhas maandamine ja nauding. Vastupidiselt olukorale, mille see tekitab. Olukorrale, kus kodus pole midagi korralikku süüa peale kolme koogi, mis kurja saatuse tahtel külmkappi seisma on jäänud ja kell üks öösel lõpuks mind kurjale teele viivad.
Sellises tavasituatsioonis on aga eriti naudingulised need hetked, mil saad minna koju lõunatama. Saad minna läbi turult ja leida sealt midagi ERITI head. Näiteks karbi värsket spinatit. Ja teha endale hautatud köögivilju ja värsket salatit ja istuda oma suures toas oma laua taga oma suure rahu sees ja tunda, kuidas keha sulle oodi laulab ja mõistus puhkab.

Spinatisalat (inspireeritud Kanadast ja sealsest roheliserohkusest)

100 g värsket spinatit
2 tomatit
pool kurki
kolmandik suurt või pool väikest avokaadot
päevalilleseemneid
ekstraneitsioliiviõli
palsamiäädikat
soola
pipart

Pese ja nõruta spinat. Lõigu tomat, kurk ja avokaado parajaks. Pane kõik ühte suurde kaussi, kalla peale seemned, õli, äädikas, soola ja pipart ja sega segamini. Lase õige pisut maitsestuda.
Söö ja tunne, et oled elus.