teisipäev, 21. veebruar 2012

Ekstremism.


Tallinn - veebruar 2012, originally uploaded by Marion Undusk.
Teatris on põnevad ajad. Vähem kui kaks nädalat esikani suudab alati üllatada. Isegi kui arvad, et oled ennast vaimselt selleks ette valmistanud. Ühel hetkel, kas või ainult korraks, selgub ikka, et kunstnikust ühes isikus on sulaselgelt liiga vähe ja soov igale poole jõuda, et kõike kontrolli all hoida, muutub äkitselt rabelemiseks ja aeg lendab käest ja juba oledki kuuest kohtumisest kaks ära unustanud. Lisaks sellele, et telefon jäi hommikul ka koju. Sest teatrisse tuli minna pooleldi joostes, kuna hommikune veerandtunnine voodis venitamine ei sobi kokku sini-must-valge vastlakukliprojetiga.
Jah, ma oleksin võinud tunnikese kauem magada ja ikka rahulikult teatrisse jõuda, aga täna on vastlapäev ja esiteks ei ole ma juba kaks aastat vastlakuklit söönud, heast kodusest vastlakuklist rääkimata. Ja teiseks on nami-nami toiduleheküljel Vabariigi Aastapäevale pühendatud koogivõistlus, millest ma tahtsin osa võtta. Ja et vastlad ja Aastapäev nii kõrvu asuvad, siis neid kahte omavahel miksida, tehes kamakukleid rahvusvärvides vahukoorega.
Nagu tihtipeale juhtub, oli mul kogu küpsetus-jahutus-kaunistus-pildistusprotsessi lõpuks nii kiire, et ainus asi, mida ma hommikul süüa jõudsin, oli üks maha kukkunud kukkel. Aga selle eest ajasin neid nüüd, koju jõudes oma neli tükki järjest sisse. Ja hommikune tunne, et maitse on pisut liiga pärmine, on praeguseks lahtunud. Nüüd jääb vaid hädine lootus, et oma vastu maad kõhuga kuidagi ka trennis hakkama saan..
Sain.

Rahvusliku alatooniga vastlakuklid

50 g pärmi
1,5 dl sooja vett
1 dl piima
50 g sulatatud ja jahutatud võid
2 tl vanillisuhkrut
0,5 tl soola
0,8 dl suhkrut
1 muna, 2 munakollast + 1 muna
1 dl täisterakaerahelbeid
2,5 dl kamajahu
8 dl nisujahu + 1 peotäis sõtkumiseks

400 ml vahukoort
suhkrut
kohvilikööri
sinist ja musta geeltoiduvärvi

Hõõru pärm suhkruga kokku ja jäta seisma. Sulata või ja sega kaerahelbed sinna sisse. Kui mögla on vedeldunud, sega juurde piim ja vesi, jahtunud või koos kaerahelvestega ja lahti klopitud munad (Selline kombinatsioon tulenes puhtalt külmkapis ootavatest kollastest. Vabalt võib lihtsalt kaks muna panna. Või isegi ühe, ma usun.) Nüüd lisa kamajahu ja jahu ja sool ja sõtku, kuni taigen käte küljest lahti tuleb. Mul kulus üks pihutäis jahu veel.
Siis pane taigen sooja kohta umbes pooleks tunniks kerkima.
Kui ta on kerkinud, sõtku ta jälle alla ja vooli kukliteks (või kui juba on öö, nagu mul oli, siis pane kilekotti ja külmikusse ja jätka hommikul.)
Paiguta kuklid küpsetuspaberiga kaetud plaadile, kata köögirätikuga ja tõsta veel umbes pooleks tunniks sooja kerkima. radiaatori kohale näiteks. Kui nad on kerkinud, klopi veel üks muna lahti ja pintselda kuklid sellega üle.
Kuumuta ahi 225 kraadini ja küpseta 15 minutit, kuni nad on kuldpruunid. Võta ahjust ja tõsta restile jahtuma.

Klopi vahukoor natukese suhkru ja sortsu kohvilikööriga tugevaks ja jaga kolme kaussi. Tilguta ühte natuke sinist ja teise musta toiduvärvi ja sega ühtlaseks.
Kui kuklid on täielikult jahtunud, lõika neil mütsid pealt ära ja uurista pisut sügavusse. Immuta natukese kohvilikööriga. Pane igasse kuklisse kas lusikaga või tordipritsi abil mehine kogus vahukoort ja pärast pildistamist saad mütsid tagasi pähe panna.
Ja mul on tõesti tunne, et enamik küpsetisi lähevad külmikus seistes paremaks.

pühapäev, 19. veebruar 2012

Life Is a Beach. And Then You Dive.


Tallinn - veebruar 2012, originally uploaded by Marion Undusk.

Vahel on päevi, mil tunned et lähed lihtsalt lendu. Päevi, mil on kõigeks aega, kõik sobitub kohale, iga hetk, iga liigutus. Ja siis on vahel teistsuguseid päevi. Aga see ei ole hetkel tähtis, sest jutt on neist esimestest.

Päevad kus saad hommikupoolikul sõbrannaga kokku ja ajad pikalt juttu kõigest, millest pole olnud aega rääkida ja mõistad ja saad mõistetud. Ja siis kohtud Temaga, istud, jutustad, oled ühtlasi asjalik ja absoluutselt mitte. On tuhat põhjust naerda ja miljon naeratada. Ja päike on Sinu poolel ja muudkui paistab ja ilm tõotab otsaga kuskil kauguses kevadet. Ja Sul on aega minna vanaema juurde ja ilhtsalt olla. Ja pärast õhtul kõige suurepärasemas seltskonnas sushit teha. Ja magusat sushit ka. Moosiga. Ja seejärel elutuba stuudioks muuta ja tunnike sushijääke pildisada.
Jah, "life is a beach!" Kuidas ma armastan sedasorti parafraseeringuid.

Magus sushi moosiga
(Seda tasub teha umbes paar rulli soolasele lisaks. Ainult magus jätaks minu kalalembelisse maitsemeelde küsimärgi. Aga noh, eks sõltub inimesest. meil sai lihtsalt kala otsa.)

sushinorit
sushiriisi (eestlane kasutab pudruriisi)
suhkrut
riisiäädikat
banaani
kiivit
avokaadot
kaneeli
toorjuustu
mustsõstramoosi

Pese pudruriisi nii kaua, kuni vesi jääb enam vähem läbipaistev ja keeda ta seejärel tasasel tulel pehmeks. Lisa natuke suhkrut ja natuke riisiäädikat, sega ja pane jahuma. Vahepeal jõuad kiivi ja banaani koorida ja triipudeks lõikuda.
Kui riis on jahtunud, määri see ühtlase, umbes poolesentimeetrise kihina norilehele, jättes umbes 3-4 cm vaba ruumi. Pane vaba serva vastasservale kõike head, mis Sul on ja keera rulli. Niisuta vaba otsa kergelt veega ja kleebi rull kinni.
Kui kõik rullid on valmis, lõika igaüks umbes kaheksaks tükiks ja serveeri mustsõstramoosiga.
Näeb välja, nagu rupskid, aga maitseb väga hästi. (Kuigi muidugi korralikule lõhe ja kurgi ja avokaado ja seesamiseemnetega, või veel parem - soolatud maapähklitega sushile jääb ta ikka täiega alla. Õnneks oli meil seda ka.)

neljapäev, 16. veebruar 2012

Kas Suve Lõhna Tunned?


Tallinn - veebruar 2012, originally uploaded by Marion Undusk.

Esiteks arvan ma, et on aeg kevadeks. Päike on juba kõrgel ja valgustab nii, et süda läheb soojaks. Ja ei ole see aeg enam kaugel, kui kõiges elavas veri mäslema ja hormoonid möllama hakkavad. Ma tunnen seda ja see rõõmustab mind. Ja selle tundega võin ma küll veel natuke aega lumes sumbata.
Teiseks, kui see suvi lõpuks jõuab, tuleb ka see aeg, mil ma täidan oma elu esimese pulmatorditellimuse. Ja et ta on mul esimene, võtan teda eriti põhjalikult. Ehk siis olen viimasel ajal normaalsest veelgi rohkem tordipilte ja õppevideoid vaadanud.
Kolmandaks on viimasel ajal enamik mu kiirmuffiniprojekte aia taha läinud, mistõtu pole mõtet neist siin juttu teha. Koogid tulevad kas liiga vedeald või liiga kuivad või ei tule paberi küljest lahti.. No ühesõnaga on igavene jura. Ka ses suhtes, et ebakaubandusliku välimuse tõttu ei saa ma neid kellelegi pakkuda ja olen sunnitud neid kodus Jussiga kahekesi (mõningate õnnestatud eranditega) tarbima.
Neljandaks on hetkel ananassid odavad ja see omakorda piisavaks põhjuseks ühte nesit külmikus omada. Ja vaadata, kuidas ta päev päevalt aina tumedamaks tõmbub.
Ühesõnaga, kõike seda arvesse võttes tekkis mul tunne, et on vaja ette võtta üks suuremat sorti projekt, mis koosneb pikema aja sisse laiali jagatud osadest ja nõuab rohkem hoolt, kui 10 minutit taigna kokkusegamiseks ja seega pälvib tõenäoliselt mu suurema tähelepanu ja tõenäolisema õnnestumise. Otsustasin teha kihilist pina colada torti isetehtud ananassimoosi ja võikreemiga.
Kogu protsess võttis aega vist oma 36 tundi, aga selle oleks saanud vabalt umbes ühele päevale kokku tõmmata, kui hommikul ja õhtul natuke rohkem aega järjest kontsentreeruda.
Ja kuigi kokkuvõttes oli kook minu meelest õige pisut liiga võine eestlase maitse jaoks (sest ma tegin võikreemi esmakordselt, ega julgenud midagi muuta), siis kook tuli hiiglaslik ja neljakihiline ja ilus ja maitsekas ja niiske ja vormihoidev, ehk suht ideaalne. Ja ma sain teda pakkuda sinna ja tänna ja mitte keegi ei öelnud pooltki sõna kriitikat. Ehk siis asi on vaeva väärt.

Pina Colada kook

Pruunsuhkrubiskviit
9 dl jahu
1,75 tl soodat
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
2 dl indiaanisuhkrut
2 dl pruunsuhkrut
200 g pehmet võid
4,2 dl maitsestamata jogurtit
5 muna
2 tl laimikoort
2 tl vanillisuhkrut

Ananassimoos:
450 g varsket püreestatud ananassi (see oli üks keskmine ananass koos seesmise kiulise osaga, aga seda oleks võinud rohkem olla, juba kas või selle pärast, et täidist rohkem oleks)
200 g tuhksuhkrut
0,9 dl värskeltpressitud laimimahla (umbes 2,5 laimi)
1 tl riivitud laimikoort
0,5 dl vett
1 seementest tühjaks kraabitud vaniljekaun (tegelikult oli vaja poole kauna seemneid, aga need olin kunagi varem juba ära tarbinud, ainult kaun oli alles. Töötas väga hästi.)

Kookosvõikreem (siin antud kogus on 2/3, millega tuleb napilt välja, aga kui tahta paksu kihti kreemi, ja ilusat puhast koogipinda, võiks ikka täiskoguse teha)
2 munavalget
pisut soola
140 g tuhksuhkrut
40 ml vett
180 g võid
100 ml kookospiima

immutamiseks rummi (mul oli tumedat)
kaunistamiseks kookoshelbeid ja laimikoort

Kõigepealt võiks teha ananassimoosi, mis peab päris kaua jahtuma.
Blenderda puhastatud ananass (kindlasti koos keskmise kiulise osaga) koos veega. Blenderi puudumisel purusta saumikseriga. Pane saadud puder koos suhkru, laimikoore ja -mahlaga ning vaniljekaunaga pannile. Sega keskmisel kuumusel mõni minut kuni suhkru täieliku lahustumiseni. Tõsta pisut kuumust ja kuumuta aeg-ajalt segades, kuni segu omandab moosilaadse paksuse. Selelga kaasneb laavamulin ja palju lendavat kuuma moosi, seega ole ettevaatlik ja hoia kõik asjad, mida puhtana tahad hoida pannist võimalikult kaugel. Mina pidin pärast ikka põhjaliku kuhastusaktsiooni ette võtma. Kui moos tundub valmis olevat, lase tal enne kasutamist täielikult jahtuda. Mööndusteta. Ta võib ka varem valmis teha ja kasutamiseni külmas hoida.

Nüüd valmista põhjad.
Kuumuta ahi 180 kraadini. Sega suures kausis omavahel jahu, sooda, küpsetuspulber ja sool. Teises kausis hõõru või suhkrutega vahule. Lisa ükshaaval munad, iga kord segu uuesti ühtlaseks hõõrudes. Lõpuks sega hulka laimikoor ja jogurt. Sega kahe kausi sisu ettevaatlikult ühtlaselt, võimalikult vähe segades.
Vooderda 23-sentimeetrine lahtikäiv vorm võitatud küpsetuspaberiga, kalla pool taigent vormi ja küpseta umbes 25-28 minutit, kuni tikk väjub koogist puhtana. Tõsta kook ahjust, lase natuke jahtuda, eemalda siis ettevaatlikult vormist ja korda sama protsessi ka teise poole taignaga. Lase põhjadel enne kasutamist täielikult jahtuda.

Ja nüüd võikreem.
Klopi munavalged soolaga kergesse vahtu ja pane mikser valmis.
Pane vesi ja suhkur väikses kastuli tulele ja kuumuta ilma segamata, kuni siirup jõuab "pehme kuuli" staadiumisse (114 kraadi). Mul polnud aimugi, millal see juhtub, sest mul pole toidutermomeetrit, aga lasin ta keema ja siis veel natuke, kuni kerge karamellikiht hakkas peale tulema. Ja siis pane mikser käima ja klopi neid munavalgeid, nagu jaksad, samal ajal siirupit ühtlase joana munavahtu kallates (aga miksriharudest ilusti mööda kallates). Ja edasi lihtsalt vispelda ja vispelda, kuni segu on jahtunud kehatemperatuurini. Nüüd lisa vähehaaval tükkidena pehme või ja klopi nii kaua, kuni kreem on ühtlane, tugev ja valge. Lõpuks lisa vähehaaval kookospiim ja klopi ühtlaseks.

Mõõda 2,5 dl kreemi ja sega see jahutatud ananassimoosiga kokku. Ma lisasin veel 2 tl laimikoort ka.

Koogi kokkupanekuks lõika mõlemad biskviidid laiupidi kaheks. Niisuta alumist kihti umbes 2 spl rummiga ja määri peale 1/3 ananassikreemist. Tee sama ka kahe järgmise kihiga. Viimane kiht niisuta rummiga, aga et ananassikreemo on otsas ja koogi kõrgus täis, siis määri ülejäänud kookoskreem ühtlaselt koogi peale ja külgedele ja kaunista ja siis lase mõnda aega seista. Nagu ikka, on kook teisel päeval palju parem, kui esimesel, sest kihid on rohkem ühte imbunud ja maitsed settinud.
Hea.

kolmapäev, 8. veebruar 2012

Veel Ammustest Projektidest ehk Suur Hilinemine I


Tallinn - jaanuar 2012, originally uploaded by Marion Undusk.
Tegelikult ma ei ole söögitegemist ära unustanud. Ma ei ole ka liikunud tagasi valmistoitude juurde. On küll tõsi, et viimasel ajal ei küpseta ma nii hüsteeriliselt palju, kui mõnel muul perioodil, aga siiski ma OLEN viimase kuu jooksul küpsetanud. Näiteks olen teinud makroone, mis on mõneti mu kinnisideeks, sest kui neid umbes aasta eest esmakordselt tegin, tulid nad välja ideaalsed (hoolimata meeletust poleemikast, mis nende valmistamisel tekkivate komplikatsioonide ümber netis käib). Nad olid tugevad, ei pragunenud, neil olid "jalad" .. Aga ma ei saanud neist korralikku pilti. Ehk siis oli vaja uuesti proovida.. ja rohkem pole nad mul õnnestunud. Nagu mingi needus oleks peal, proovin ma küll ühte ja teist probleemide korral sobivat nippi, olen tavatult retseptitäpne, aga ei midagi. Need makroonid siin on vist kolmas ebaõnnestunud katse. Õnneks aga mitte NII ebaõnnestunud. Vähemalt foto sain tehtud, ilma et nad ära laguneks. Ja tegelikult ka see glasuur on puhtalt välimuse pärast. Selle tõttu olid nad lihtsalt transpordikõlbmatud. Aga ebaõnnestumine ei tähenda halba maitset. Eiei, sugugi mitte. Nad on vastikult head!

Matchamakroonid matcha-valge šokolaaditäidisega
(Tegelikult olid kogused teised, aga ma arvutasin kogused vastavalt munavalgetele ümber ja õige paksuse - piisavalt vedel, et natuke laiali valguda, aga siiski mingit vormi hoida - sain kätte. Kogust lisandus vist 1/3 algsest.)

128g munavalgeid (3 tk)
40 g suhkrut
265 g tuhksuhkrut
145 g mandlijahu
1 tl matchapulbrit

Klopi munavalged vähehaaval suhkrut lisades nii tugevaks vahuks, et noaga läbi tõmmates jäävad teravad servad.
Sõelu mandlijahu, tuhksuhkur ja matchapulber ühtlaseks
Sega mandlisegu ettevaatlikult munavalgesegusse. Ära mingil juhul sega hetkegi kauem, kui tingimata vajalik.
Kata plaat küpsetuspaberiga, vala tordipritsiga sellele ühtlase suurusega kettad ja jäta nad 30 minutiks kuni tunniks tahenema.
Siis kuumuta ahi 150 kraadini ja küpseta makroone 15-20 minutit, vastavalt suurusele. Minu ahi kuumutab ebaühtlaselt ja selle pärast mina vahepeal keerasin plaadi ümber, et protsessid ühtlustuksid. Võta ahjust ja lase jahtuda. Kui kõik läks õigesti, ei pea nende pärast nii väga muretsema, kuigi neid võiks kohelda umbes sama ettevaatlikult, kui beseed. Kui ei läinud.. no siis on juba pannilt eemaldamine problemaatiline ja ma soovitan teha seda jahtunult.

Täidise jaoks võta
110 g valget šokolaadi
110 g vahukoort
1 spl matchapulbrit

Kuumuta avhukoor keemiseni, kalla siis tükeldatud šokolaadile ja sega, kuni mass on ühtlane. Siis sõelu sinna matchapulber ja sega ühtlaseks. Lase jahtuda ja seejärel külmas taheneda, kuni segu on umbes toorjuustu paksune. Antud vahekordade juures võtab see päris mitu tundi. Kui soovid kiiremat lahendust, vähenda vahukoore hulka sest kreemi jäi järele.

Kui kreem on tahenenud, võta kaks sarnast ketast, määri ühele kreemi ja suru siis teine peale. Ja nii edasi, kuni kõik makroonid on valmis. Kaunistada võid ka, kui neid just kuskile viia ei plaani.