Julgad

Tallinn - september 2010, originally uploaded by Marion Undusk.

Tundub, et kõik mu viimased postitused puudutavad Kanada-reisi. Seegi siin ei ole ses suhtes erand. Ja ma kardan, et see jätkub veel mõnda aega.
Niisiis. Kui ma olin Metsaülikoolis. Kogu see nädal möödus täpselt samas kohas ilma igasuguse suurema liikumiseta. Panime lõkkeaseme kõrvale oma telgi püsti, seal magasime. Paarisaja meetri kaugusel kohvikus käisime viis korda päevas väga head ja suurepärast söömas. Sealsamas viisin mina läbi oma ja paar inimest omi workshoppe. Ingli teatri-luuletunnid toimusid kas 300m ühes suunas tantsuplatsil või 300 m teises suunas purdel. Loengud olid peamajas 150m kohvikust ja õhtune saun kõige kaugemal - tubli 400-500 meetrit läbi metsa. Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik eluks vajalik oli suhteliselt käe-jala juures.
Siiski käisime me peaaegu iga päev autoga ~20 kilomeetri kaugusel lähimas poes. Ühest küljest oli vaja illusiooni liikumisest ja kohavahetusest, teisalt pidi erinevaid varusid täiendama. Ja mis sellest, et me sõime ennast päev päeva järel LÕHKI, sattusime paaril korral ikka ka midagi söödavat ostma. Näiteks maailma kõige paremaid glükoosituhksuhkruga kaetud minisõõrikuid. Ja siis neid - viigimarjataskuid. Nägin seda pakki riiulil ja ma pidin ta saama. Ja oooo need pehmed pisut nätsked pirukalaadsed küpsised õigustasid ennast! Uurisin paki tagakülge ja otsustasin, et ühel või teisel moel ma nad kokku klopsima pean. Ja siis, hljem, jõudsin ma tagasi Eestisse ja sain üle miljoni aasta netti oma järgitavaid kokandusblogisid uurima ja mida ma nägin - nendesamade asjade retsept mustvalgelt minu ees ekraanil! Ja see kord ma ennast lõdvaks ei lasknud ja tegin nad kiiresti ära. Hoolimata sellest, et protsess laotus üllatuslikult kolmes jaos kahele päevale.
Ma ei ole ühegi koogiga viimase aasta jooksul sellist jura läbi teinud ja tulemus reeglina ei ole ka nii kole. Aga maitse ja tekstuur.. neid peab proovima!

Viigimarja-ploomijulgad (algretseptis oli kasutatud ainult värskeid viigimarju. Aga mina ei ole miljonär.)

120 g võid
1,2 dl suhkrut
0,5 tl riivitud sidrunikoort
1 suur munavalge
0,5 tl vaniljeekstrakti (mitte essentsi. Võib asendada vaniljesuhkruga.)
1,6 dl maisijahu
2 dl nisujahu (+ veel)

täidis
~250 g kuivatatud viigimarju
150 g kuivatatud ploome
0,6 dl suhkrut
poole sidruni mahl

Õhtul:
Pane viigimarjad ja ploomid sooja vette ligunema.
Tee taigen: Hõõru või suhkru ja sidrunikoorega vahule, lisa munavalge ja vaniljeekstrakt. Hõõru ühtlseks. Sega juurde jahud, kuni taigen on tihe ja ühtlane. Keera ta kilesse ja pista ööseks külma.
Hommikul korja puuviljad veest välja, lõika viigimarjadel kõvad otsad ära ja lase kõik köögikombainis plögaks. Siis pane kogu täidisematerjal potti ja kuumuta, kuni sellest on saanud ühtlane paks veniv moos. Jahuta täielikult.
Kuumuta ahi 180 kraadini.
Võta taigen külmast ja rulli õhukeseks ~25 cm laiaks ja suht piklikuks ristkülikuks. Minul kulus selle jaoks meeletutes kogustes jahu, sest taigen kleepus nii laua kui taignarulli külge, mis sellest, et rull on silikoonist ja lauda kattis küpsetuspaber. Niisiis varu jahu ja kannatust.
Kui ristkülik on valmis, lõika ta pikkupidi pooleks, tõsta mõlema riba keskele triip täidist ja keera ribad täidise ümber kokku kaheks ussiks nii, et liitekohad jäävad allapoole. Lõika ~4-5 cm pikkusteks julkadeks ja paiguta küpsetuspaberiga kaetud küpsetusplaadile.
Küpseta 12-15 minutit, kuni küpsised on kuldsed. Vajadusel keera vahepeal plaati.
Kohe ahjust tulles on küpsised krõbedad, hiljem muutuvad nad pehmeks ja muredaks ja nad on niiiiii head.