Milleks Peenutseda
...st miks on vaja ühel (enam-vähem) täiemõistuslikul inimesel teha endale hommikusöögiks bubertit?
Esiteks oli mul bubert peas kinni, sest kui me Kanadas Kaleviga retseptidest (olete juba neid küpsiseid proovinud?) rääkisime, hakkas ta äkitselt oma vennaga segamini rääkima ühest korrast, kui nad olid käinud Eestis. Tartus. Püssirohukeldris. Ja et seal olid nad söönud mingit tohutult head custard'i laadset magustoitu marjadega. Võttis ta aega, mis ta võttis, aga lõpuks mul bubert pähe tuli ja ma lubasin retsepti tagasi jõudes välja otsida ja neile saata. Otsisingi. Ja saatsin ka. Aga retsepti jätsin endale desktopile, sest viimasest (ja siiani ainsast) bubertitoest oli paar aastat möödas ja mälestused sellest positiivsed.
Teine põhjus oli aga vägagi proosaline - sest poes ei müüda enam tatart! Tatar on siiani minu põhitoit ja pretsedenditu hommikulemmik ja kui ma pärast järjekordse kilo otsalõppemist poodi uue järele läksin ja seal tühjust kohtasin, olin relvitu. Kurbus kurbuseks, aga kodus lihtsalt ei olnud midagi, mis hommikul meeldiks. Ja nii ma siis tegin bubertit. Maisimannast, sest tavalist mannat ka ei olnud.
Bubert
4 dl piima (originaalis 5 dl)
4 sl maisimannat (3 sl mannat)
2 muna (2-3)
2 sl suhkrut (3)
vaniljeessentsi
kaneeli (riivitud sidrunikoort)
serveerimiseks maasikamoosi (või ükskõik millist muud moosi/marju)
Aja piim keema ja nõrista sisse maisimanna. Keeda pehmeks. Vahusta munarebud suhkruga. Lisa vaniljeessents. Sega pisut keevat putru munade hulka ja siis kõik koos pudrusse.
Vähenda kuumust ja keeda paksenemiseni. Vahepeal sega ja maitsesta kaneeliga. Vahusta munavalged tugevaks vahuks ja sega ettevaatlikult kuuma pudru hulka. Serveeri moosiga.
Kommentaarid
Postita kommentaar