Kes Ütles, Et Naise Elu Lihtne On?!

Tallinn - august 2011, originally uploaded by Marion Undusk.

Nii. Ma olen nüüd tagasi.
Ma ei luba midagi, aga proovin. Mul pole nähtavasti aegagai eriti kokata, aga ma proovin.
Sest uskumatu, aga nüüdseks on juba viis inimest sellest blogist siin puudust tundnud. Ja keelt ja konteksti arvestades on see suur number.
Paraku on kümned ja kümned retseptid vahepeal tulnud ja läinud ja unustuse hõlma vajunud ja kes teab, kas nad tulevad veel kunagi tagasi. Aga lootus jääb. Ja elu on alles ees, ka pärast kümnekuist pausi.

Lisaks tahaks ma viia sisse mõned ametlikud muudatused:

Esiteks - Loodetavasti leian endas jõudu kirjutada ka muust, kui oma sisemistest sajoobisest toidu katte all. Näiteks sajoobidest teatri või filmi või kirjanduse katte all.

Teiseks - Ma palun palun palun kommentaare! Tõesti. Ma saan aru, et eestlane on üks sissepoole loom, aga nii hea on tunda, et oled teiste jaoks olemas. Niisiis, kingituseks minu egole, onju.

Kolmandaks - ..Polegi vist muud. Praegu.

Kuna see postitus on nö sissejuhatuseks või "teise osa" alguseks, siis siin retsepti ei ole. On vaid tõdemus, et kui on naiseliku emotsionaalsuse ja ebastabiilsuse kõrgperioodid ja magusanälg lisaks ka veel meeletu, aga poodi minna ei taha, sest see tundub liiga kurnav, siis tuleb lihtsalt osata kombineerida. Teab, kui hästi see nüüd välja kukkus, aga.. Jussi pakist varastatud eriti rammus jäätis banaani, küpsise ja šokolaadikaunistsutega päästis tol hetkel päeva. Mõneks ajaks.

Kõik.
Tere tulemast tagasi mulle. Ja teile, ka, kui tulete.