Tellimus. Põldmarja-kreemikook.

Nonii. Poolteist aastat on viimasest postitusest. Päris hea tulemus.
Tegelikult lõpetasin blogimise umbes samal ajal, kui päeviku pidamise. Ja toidu üles pildistamise (mõningal määral ka põhjendamaks seekordset kassi).
Võib-olla tähistab see puberteedieast välja jõudmist. Võib-olla midagi muud.

See ebatavaline ilming siin ei ole mingi lubadus jätkusuutlikusele. Sel korral on tegemist konkreetse tellimusega ja et tegu on koogiga, mille retsepti umbes iga proovija saada soovib, on targem ta lõpuks üles panna.

Algne retsept on põldmarjadega, aga ma kujutan ette, et seda saab teha umbes iga ettejuhtuva puuviljaga, ehk pisut maitsestusega varieerides, ja tulemus oleks sama mõnus. Näiteks rabarber on ennast praeguseks juba tõestanud.

Põldmarja-kreemikook

Põhi:
150 g pemet võid
2 spl külma vett
2,4 dl täisteranisujahu
2,4 dl nisujahu
1,2 dl suhkrut
2-3 spl nisukliisid
1 tl naturaalset vaniljeestraksti (jahun sellest siin pidevalt, aga tõsilugu on, et minuteada seda Eestist saada on suht võimatu. Seega tegin endale ise ühe pudeli. Ostsin poolese 80-kraadise Viru Valge, toppisin pudelisse kaheksa - tegelikult oleks pidanud kümme - seemnetest tühjaks roogitud - tegelikult taheti seemneid ka - vaniljekauna ja raputasin nii kord paari nädala tagant. Mõni kuu läks aega, vedelik tõmbas tumepruuniks ja vaniljelõhnaliseks ja oligi valmis)
0,5 tl soola

Kuumuta ahi 180 kraadini.
Sõtku kõik ained ühtlaseks massiks ja pressi võitatud küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile (minu oma on 30x24 cm) ning küpseta kuldpruuniks, umbes 15 minutit, ehk.

Täidis:
ca 1 l põldmarju, ühtlaseks blenderdatud
2 dl (tihedalt kokku pressitud) fariinsuhkrut
1,2 dl suhkrut
2 laimi mahl
1 laimi koor
6 munavalget
2 muna
3,6 dl nisujahu
natuke soola

Sega-klopi kõik ühtlaseks (mina enamasti kallan kõik peale jahu blenderisse ja segan nii. Ja siis kallan kaussi ja jahu ettevaatlikult juurde) ning kalla põhjale. Segu on väga vedel, ära ennast sellest häirida lase.
Küpseta umbes 25-30 minutit, kuni näed, et täidis panni keskosas ei ole enam vedel.

Ja kuigi ka see kook on jahtunu ja külmkapis öö veetnuna tunduvalt mõnusam, olen ma suhteliselt veendunud, et selle öö üle elamine nõuab parajat tahtejõudu.

(: