Kõik Ürdid Ma Kingiksin Sulle


Tallinn - juuli 2009, originally uploaded by Marion Undusk.

Pärast seda väga maitsvat lõuna/õhtusööki oleks tahtnud kohe kerra keerata. Silmad ei olnud niikuinii hommikust saadik korralikult lahti püsinud. Aga ma sain endast võitu ja me läksime Eleniga hoopis randa. Eesmärgid - leida üles vesimünt ja seda korjata, ujuda, Helina magama saada.
Vesimündi korjamine oli mul juba eelmisest sealkäigust südamel olnud, mil Elen ütles, et see on peaaegu sama tugeva maitsega kui tavaline piparmünt ja et Matsalus seda leidub. Paraku eelmisel aastal oli ta ise kogunud suure kuhja midagi, mis koju jõudes osutus üldsemittemingisuguseks mündiks. Niisiis, et mitte mööda panna, uurisin enne minekut täpselt järgi, milline see taim on.
Rannas oli Elenil vaja titte tankida, niisiis müttasin üksinda roostikku. Leidsin paiselehti ja ühe roiskuva kalahunniku ja ühe metskitse ja palju erinevaid lillade õitega taimi, millest paraku ükski polnud õige. Korjasin siis vähemalt paiselehtigi ja hakkasin juba ringiga tagasi minema kui äkki seal nad olid. Roostiku vahel pisikeste helelillade õisikutega piparmündilõhnalised taimed. Taas kord sai kinnitust tõsiasi (nagu juba paljudel varasematel puhkudel erinevas vallas), et kui sa midagi väga väga tahad ja otsid ja taga ajad, siis saad selle tõenäoliselt kätte kohe pärast seda kui oled lootuse kaotanud.
Korjasin neid ikka päris palju. Helistage vahel, joome vesimünditeed.
Kui Eleni juurde tagasi jõudsin, oli laps ikka veel üleval ja ta muide ei jäänud veel mõnda aega magama, lihtsalt lamas lahtiste silmadega. Ja mina ei läinud ujuma ka, sest vahepeal oli üllatavalt jahedaks tõmmanud ja uni pressis hullult peale. Mis sellest, et vesi oli väga väga soe ja see oli nähtavasti mul viimane võimalus ujuda sel suvel..
Mis siis.
Uni tuli hea.
AGA tegelikult on üks tore asi nende taimedega seoses veel - nimelt järgmisel päeval koju jõudes oli vaja leida kusilt koht, kuhu kogu see ilu kuivama panna. Minu toas aga, need kes on käinud, teavad, pole sellise asja tarvis just väga palju ruumi. Ja siis ärkas minus üheks lühikeseks hetkeks geenius. Ja ma riputasin koridori lakke (õigmini puitplaadist vastasseinte külge) knopkadega ühe tüki tülli oma kangakollektsioonist ja panin nad sinna peale. Ja väga hästi mahtus ära. Ja mahuks veelgi kui vaja oleks. Ja minu meelest on täitsa kena lakke ka vaadata.

Kommentaarid

Populaarsed postitused