Kas Suve Lõhna Tunned?

Tallinn - veebruar 2012, originally uploaded by Marion Undusk.

Esiteks arvan ma, et on aeg kevadeks. Päike on juba kõrgel ja valgustab nii, et süda läheb soojaks. Ja ei ole see aeg enam kaugel, kui kõiges elavas veri mäslema ja hormoonid möllama hakkavad. Ma tunnen seda ja see rõõmustab mind. Ja selle tundega võin ma küll veel natuke aega lumes sumbata.
Teiseks, kui see suvi lõpuks jõuab, tuleb ka see aeg, mil ma täidan oma elu esimese pulmatorditellimuse. Ja et ta on mul esimene, võtan teda eriti põhjalikult. Ehk siis olen viimasel ajal normaalsest veelgi rohkem tordipilte ja õppevideoid vaadanud.
Kolmandaks on viimasel ajal enamik mu kiirmuffiniprojekte aia taha läinud, mistõtu pole mõtet neist siin juttu teha. Koogid tulevad kas liiga vedeald või liiga kuivad või ei tule paberi küljest lahti.. No ühesõnaga on igavene jura. Ka ses suhtes, et ebakaubandusliku välimuse tõttu ei saa ma neid kellelegi pakkuda ja olen sunnitud neid kodus Jussiga kahekesi (mõningate õnnestatud eranditega) tarbima.
Neljandaks on hetkel ananassid odavad ja see omakorda piisavaks põhjuseks ühte nesit külmikus omada. Ja vaadata, kuidas ta päev päevalt aina tumedamaks tõmbub.
Ühesõnaga, kõike seda arvesse võttes tekkis mul tunne, et on vaja ette võtta üks suuremat sorti projekt, mis koosneb pikema aja sisse laiali jagatud osadest ja nõuab rohkem hoolt, kui 10 minutit taigna kokkusegamiseks ja seega pälvib tõenäoliselt mu suurema tähelepanu ja tõenäolisema õnnestumise. Otsustasin teha kihilist pina colada torti isetehtud ananassimoosi ja võikreemiga.
Kogu protsess võttis aega vist oma 36 tundi, aga selle oleks saanud vabalt umbes ühele päevale kokku tõmmata, kui hommikul ja õhtul natuke rohkem aega järjest kontsentreeruda.
Ja kuigi kokkuvõttes oli kook minu meelest õige pisut liiga võine eestlase maitse jaoks (sest ma tegin võikreemi esmakordselt, ega julgenud midagi muuta), siis kook tuli hiiglaslik ja neljakihiline ja ilus ja maitsekas ja niiske ja vormihoidev, ehk suht ideaalne. Ja ma sain teda pakkuda sinna ja tänna ja mitte keegi ei öelnud pooltki sõna kriitikat. Ehk siis asi on vaeva väärt.

Pina Colada kook

Pruunsuhkrubiskviit
9 dl jahu
1,75 tl soodat
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
2 dl indiaanisuhkrut
2 dl pruunsuhkrut
200 g pehmet võid
4,2 dl maitsestamata jogurtit
5 muna
2 tl laimikoort
2 tl vanillisuhkrut

Ananassimoos:
450 g varsket püreestatud ananassi (see oli üks keskmine ananass koos seesmise kiulise osaga, aga seda oleks võinud rohkem olla, juba kas või selle pärast, et täidist rohkem oleks)
200 g tuhksuhkrut
0,9 dl värskeltpressitud laimimahla (umbes 2,5 laimi)
1 tl riivitud laimikoort
0,5 dl vett
1 seementest tühjaks kraabitud vaniljekaun (tegelikult oli vaja poole kauna seemneid, aga need olin kunagi varem juba ära tarbinud, ainult kaun oli alles. Töötas väga hästi.)

Kookosvõikreem (siin antud kogus on 2/3, millega tuleb napilt välja, aga kui tahta paksu kihti kreemi, ja ilusat puhast koogipinda, võiks ikka täiskoguse teha)
2 munavalget
pisut soola
140 g tuhksuhkrut
40 ml vett
180 g võid
100 ml kookospiima

immutamiseks rummi (mul oli tumedat)
kaunistamiseks kookoshelbeid ja laimikoort

Kõigepealt võiks teha ananassimoosi, mis peab päris kaua jahtuma.
Blenderda puhastatud ananass (kindlasti koos keskmise kiulise osaga) koos veega. Blenderi puudumisel purusta saumikseriga. Pane saadud puder koos suhkru, laimikoore ja -mahlaga ning vaniljekaunaga pannile. Sega keskmisel kuumusel mõni minut kuni suhkru täieliku lahustumiseni. Tõsta pisut kuumust ja kuumuta aeg-ajalt segades, kuni segu omandab moosilaadse paksuse. Selelga kaasneb laavamulin ja palju lendavat kuuma moosi, seega ole ettevaatlik ja hoia kõik asjad, mida puhtana tahad hoida pannist võimalikult kaugel. Mina pidin pärast ikka põhjaliku kuhastusaktsiooni ette võtma. Kui moos tundub valmis olevat, lase tal enne kasutamist täielikult jahtuda. Mööndusteta. Ta võib ka varem valmis teha ja kasutamiseni külmas hoida.

Nüüd valmista põhjad.
Kuumuta ahi 180 kraadini. Sega suures kausis omavahel jahu, sooda, küpsetuspulber ja sool. Teises kausis hõõru või suhkrutega vahule. Lisa ükshaaval munad, iga kord segu uuesti ühtlaseks hõõrudes. Lõpuks sega hulka laimikoor ja jogurt. Sega kahe kausi sisu ettevaatlikult ühtlaselt, võimalikult vähe segades.
Vooderda 23-sentimeetrine lahtikäiv vorm võitatud küpsetuspaberiga, kalla pool taigent vormi ja küpseta umbes 25-28 minutit, kuni tikk väjub koogist puhtana. Tõsta kook ahjust, lase natuke jahtuda, eemalda siis ettevaatlikult vormist ja korda sama protsessi ka teise poole taignaga. Lase põhjadel enne kasutamist täielikult jahtuda.

Ja nüüd võikreem.
Klopi munavalged soolaga kergesse vahtu ja pane mikser valmis.
Pane vesi ja suhkur väikses kastuli tulele ja kuumuta ilma segamata, kuni siirup jõuab "pehme kuuli" staadiumisse (114 kraadi). Mul polnud aimugi, millal see juhtub, sest mul pole toidutermomeetrit, aga lasin ta keema ja siis veel natuke, kuni kerge karamellikiht hakkas peale tulema. Ja siis pane mikser käima ja klopi neid munavalgeid, nagu jaksad, samal ajal siirupit ühtlase joana munavahtu kallates (aga miksriharudest ilusti mööda kallates). Ja edasi lihtsalt vispelda ja vispelda, kuni segu on jahtunud kehatemperatuurini. Nüüd lisa vähehaaval tükkidena pehme või ja klopi nii kaua, kuni kreem on ühtlane, tugev ja valge. Lõpuks lisa vähehaaval kookospiim ja klopi ühtlaseks.

Mõõda 2,5 dl kreemi ja sega see jahutatud ananassimoosiga kokku. Ma lisasin veel 2 tl laimikoort ka.

Koogi kokkupanekuks lõika mõlemad biskviidid laiupidi kaheks. Niisuta alumist kihti umbes 2 spl rummiga ja määri peale 1/3 ananassikreemist. Tee sama ka kahe järgmise kihiga. Viimane kiht niisuta rummiga, aga et ananassikreemo on otsas ja koogi kõrgus täis, siis määri ülejäänud kookoskreem ühtlaselt koogi peale ja külgedele ja kaunista ja siis lase mõnda aega seista. Nagu ikka, on kook teisel päeval palju parem, kui esimesel, sest kihid on rohkem ühte imbunud ja maitsed settinud.
Hea.