Kõik Rebaste Heaks
Et siis juba eelmisel õhtul tegin valmis ja panin külma nii pärmitaigna kui täidise kaneelisaiade valmistamiseks. Õhtul seetõttu, et saiakesed pidid valmis olema kella kaheksaks hommikul, mil kaks rebast minu poole hommikust sööma tulid. Kusjuures kell seitse tõustes ei olnud ma köögis sugugi mitte üksi - viis minutit hiljem sekundeeris mulle Liisu, et (ka kella kaheksaks) kahele noorele kooli pannkooke viia. Asjaolude raskendamiseks töötab meie kahe plaadiga väiksel ahjul korraga vaid kaks tööpinda - kaks plaati või ahi ja plaat. Õnneks oli aiadega vähe tegemist - puhas rullimise-määrimise-lõikamise vaev. Ja see oli hea, sest üllatuslikult vedasid meid alt hoopis pannkoogid, mis ei tahtnud ei tahkestuda ega pruunistuda ega üleüldse eriti isuäratavad välja näha. Pärast pikka jura päästis meid üks muna ja Liisu jõudis õigeks ajaks kooli ka.
Suures kiirustamises ei mõelnud ma aga üldse sellele, et kui üldiselt on täidist kaneelisaiades liiga vähe, siis tegelikult on sellega võimalik ka liialdada. Imestasin küll natuke kui kolmandik taignast terve täidisevaru ära neelas, aga pikemalt arutlema ma sel teemal siiski ei jäänud ja selleks polekski aega olnud. Alles siis tekkis kahtlane tunne kui saiad plaadile pannes tilkuma kippusid. Ja kui ma siis neid mõne aja pärast piiluma läksin, ujus pann välja sulanud täidisest.
Siiski, kuigi küpsetusaeg seetõttu veidi venis ei saanud ei maitsele ega tekstuurile midagi ette heita ja seda olenemata isegi sellest, et ma pühaduseteotajana tegin pärmitaigna piima asemel keefiriga.
Rebased tundusid rõõmsad, et sooja saiakest said ja ega korterinaabridki kurtnud.
Saiaretsept ise aga selline (kokaraamat.ee-st sain):
3 dl keefiri
50 g pärmi
0.5 dl käesooja vett
100 g võid
0.5 tl soola
1 dl suhkrut
1 tl uhmris peenestatud kardemoni (uhmrit Viljandis pole, tassi ja maitseainepurgiga sai täitsa hästi)
600 kuni 650 g nisujahu (umbes 12 dl)
Täidis:
100 g võid
1 dl suhkrut
0.5 sl jahvatatud kaneeli
Lahustasin pärmi suhkrus, lisasin sulatatud või ja toasooja keefiri.
Siis segasin juurde soola, suhkru ja kardemoni ja sõtkusin vähehaaval juurde jahu, kuni sain ühtlase taigna.
Lasin tal tunnikese rätiku all kerkida, mida ta ka rõõmuga tegi, siis keerasin ta kilesse ja panin külma.
Täidis: segasin sulavõi, suhkru, kaneeli ja kapi otsast natuke rosinaid ja panin selle segu ka külma.
Hommikul sõtkusin taigna kergelt jahusel laual läbi ja jaotasin kolmeks (vajasingi tol hetkel ainult ühte kolmandikku, saades 14 keskimist rulli).
Rullisin taigna nii õhukeseks kui vähegi andis ja suutsin selle peale mahutada kogu täidise. Siis tegin nii tiheda rulli kui vähegi andis, lõikasin ca 3 cm juppideks ja panin võitatud plaadile.
Küpsetama pidi 200-225-kraadises ahjus 10-15 minutit, mul läks umbes 20 200 kraadi juures.
Kommentaarid
Postita kommentaar