Söö See Soe TomatiSupp

Viljandi - oktoober 2009, originally uploaded by Marion Undusk.

Tuju oli paha ja motivatsioon kadunud. Viljandisse ei tahtnud, proovi ei tahtnud, midagi ei tahtnud. Kibe maitse oli suus ja süda oli paha ja üldse oli hirmus nõme olla. Helistasin Kirstile ja palusin, et ta minuga joogat teeks. Natukenegi, et käima saaks.
Kirsti kui vastutulelik inimene oli nõus mu vastu võtma, joogat tegema ja massaaži ka natuke. Ja tomatisuppi ka. Ingveriga ja sibulaga. Püreesuppi, sest tal on nuimikser. Hirmus hea oli.
Ja siis läksime koos Jimi-Ivo juurde ja vaatasime "Twilight'i" ja see oli ka tore, nii filmi kui seltskonna mõttes. Ja lõpuks oli juba täitsa hea.
Aga see tomatisupp jäi mind kummitama oma tomatises ja supises olemuses. Niisiis läksin järgmisel päeval poodi ja ostsin:
5 suurt tomatit
1 väga suure sibula
ingverijuurt
Kodus vaatasin ringi ja leidin sealt:
eesti küüslauku (soolakaks Artur tõi)
erinevaid puljongikuubikuid
lillkapsast
Ajasin potipõhjas pisut õli kuumaks ja hakkisin sibula sinna sisse. Suht suurte tükkidena. Segasin, kallasin vett juurde ja meresoola veits ja jätsin kaane alla hauduma. Kui sibul oli klaasjas, tükeldasin tomati juurde ja siis massi lisamiseks pisikeste tükkidena lillkapsast ka, nii et pott sai suht täis. Ja veel soola, aga kuna tunne oli ikka suht maitsetu, panin veel ühe köögivilja- ja ühe kanapuljongikuubiku juurde. Hautasin kaane all veel umbes kümme minutit ja siis hakkisin hästi peenelt sisse umbes 3 cm jupi ingverit ja kaks prisket küüslauguküünt ja lasin veel viis umbes minutit tulel olla. Selleks ajaks tundusid kõik komponendid pehmed ja lõhna oli kogu korter täis.
Riivisin kausi põhja juustu ja kallasin supi peale ja oli jumalik. Ausõna. Nii hea oli, et Mari ja Liisu abiga saime poti kiirelt tühjaks ja järgmised kolm päeva tegin ma sama toitu, aga ära ei tüdinenud. (Ja juust, muide, pole sealjuures üldse tähtis.)
(Fotost on kahju, praegune valgusrežiim ei soosi eriti pärast viite-kuute pildistamist.)