Kes Vana Asja Meelde Tuletab..
..sel on palju rohkem retsepte!
Need, kellega ma tihedamalt suhtlen, või siis vähemalt need, kellega ma juunis tihedamalt suhtlesin on teadlikud minu košmaarsest Sri Lankal käigust. Sellest, kui vähe on ühte ilusat kohta võimalik kümne päeva jooksul näha ja kui põhjalikult orjastatud saada ja mida tähendab olla Aasias lihttööline. Aga õnneks olen ma selle taaga endalt praeguseks visanud ja võin tagasi vaadates vaid naerda kogu olukorra idiootsust ning olla rikkam ühe kogemuse võrra, mis ei lase mul tulevikus pakutavate kummaliste tööotste suhtes enam nii sinisilmne olla.
Aga nagu igas halvas asjas, oli ka selles käigus midagi head. Juba selle pärast, et ma jumaldan selliste maade toitu ja turgusid. Puuvilju! Ja meie ööbimiskohas oli lisaks veel täiesti suurepärane kokk, kes imetlusväärselt rääkis inglise keelt ning sai mind seega varustada selle suurepärase baklažaanikarri retsepiga.
Baklažaanikarri
Lõika baklažaan pikkupidi viiludeks ja hõõru viilud mõlemalt poolt soolaga. Lase umbes küme minutit seista ning pühi siis eraldunud vesi ja sool salvrätiga maha. Prae baklažaanid võis mõnusaks ja pane kõrvale. Siis kalla pannile kookospiima, maitse järgi sidrunimahla, tšillihelbeid/pulbrit ja soola ning kuumuta paksenemiseni. Siis lisa pisut suhkrut, sega baklažaaniga ja serveeri riisiga.
Piisavalt hea, et korduvalt teha. Ausalt.
PS: Tervitused Turkust. Siin on väga põnev. Taas kord on võimalik tõdeda, et vaimne terror võib viia suure vabanemiseni ja isegi katarsiseni. Mingis suhtes vähemalt. Kuigi jah, midagi läheb ikka katki ka..
Kommentaarid
Postita kommentaar