Nagu Välk Selgest Taevast
Minu isikliku inimmasina toimemehhanismid on mind ikka ja jälle hämmastanud, kui neid kõrvalt vaadelda. Paraku juhtub selliseid teadvustatud vaatlusi harva. Aga juba terve viimase nädala olen veetnud pigem vaatleja rollis ja aina uuesti ja uuesti hämmastunud. Reaalsus, kui midagi sellist üldse eksisteerib, näib olevat minust väljaspool ja mind üldse mitte puudutavat. Kogu "elu" käib mu ümber edasi, mina aga olen ümbritsetud otsekui mingi nähtamatu mulliga, mis hoiab mind pehmelt ja soojalt ja turvaliselt, laseb mul igas olukorras lihtsalt olla, laseb mul ennast ja teisi lihtsalt "näha."
Ma teadvustan endale, et täielik mõistmine ei ole võimalik. Aga ometi on mul tunne, et ma olen millestki aru saanud. Et miski on viimaks kohale jõudnud. Mingi seesmine rahu, mis ei vaja väliseid erguteid, et püsida. Mõistmine, et kõik onGI ainult minu pea sees. Kõik halb ja kõik hea. Kõik foobiad ja paranoiad, kõik see, mis on mind takistanud. Ja mul on tunne, et seda teades ja teadvustades olen ma võimeline seda muutma. Ja juba muudangi.
Muidugi ei ole ma äkitselt mingiks ingliks moondunud. Ma mõtlen, ma tunnen, ma igatsen. Aga see ei ole enam valu, vaid pigem rahu. Ja kuigi nähtavasti on tegemist mööduva olekuga ja mõne päeva pärast olen oma peas samas vanas kohas tagasi, siis olen lõputult tänulik sellele, mis mind nii kaugele viis. Nii lahti kiskus, et see mõistmine saaks sisse pääseda. Tõepoolest, ainult pinda kaotades saab miski muutuda.
Avokaado toorjuustukook beseekattega
Põhi:
6 dl kaeraküpsisepuru
1 spl vedelat mett
60 g võid, sulatatud
0,5 tl kaneeli
pisut soola
Toorjuustukiht:
400 g Toorjuustu (Crème Bonjour)
1 dl suhkrut
1 dl tuhksuhkrut
1 sidruni mahl (~0,6 dl)
0,25 tl soola
2 suurt pehmet avokaadot (Kui avokaadod on poest ostes kivikõvad, ja nähtavasti nad on, tuleb nad üheks ööks/päevaks mässida naturaalsesse ajalehepaberisse. Tõmbavad pehmemaks ega ole enam kibedad. Seda soovitas Kolumbiast päri tuttav, nii et tasub proovida.)
Bessekiht:
4 suurt munavalget
1,2 dl suhkrut
0,5 tl cream of tartar'it (kuna seda suure tõenäosusega pole ja poest ka ei saa, võib asendada 1 tl sidrunimahlaga)
Kuumuta ahi 175 kraadini.
Sega kõik põhjaained ühtlaseks ja pressi küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva koogivormi põhjale ja külgedele. Küpseta 7-10 min, kuni põhi on kergelt tumadem. Lase enne kasutamist täielikult jahtuda.
Pane kõik toorjuustukihi ained suuremasse sügavasse kaussi ja töötle saumikseriga, kuni segu on ühtlane. (Kui mikserit ei ole, peab avokaado nähtavasti kahvliga pudruks pressima ja siis kõik nt kahvliga ühtlaseks kloppima.) Kalla segu jahtunud küpsisepõhjale ja pane vähemalt neljaks tunniks külma (mul oli pea 24 h külmas ja ta ei läinud ikka piisavalt tahkeks. Kui peaksin teda uuesti tegema, võtaks nähtavasti želatiini vms appi. Ja uuestitegemise tõenäosust on küll.)
Järgmisel päeval (või siis, kui on õige hetk) kuumuta ahi 200 kraadini.
Vahusta munavalged cream of tartariga pehmeks vahuks (2-3 min.) Siis lisa suhkur ja vahusta, kuni vaht on täiesti kõva ja lase kaussi tagurpidi hoida (4-6 min.)
Võta kook külmast, laota vaht kunstipäraselt selle pinnale ja pane ~3 minutiks, kuni besee kergelt kuldseks hakkab tõmbuma, ahju ülaossa.
Retsept soovitab kohe serveerida, aga minu kogemus ütleb, et ta võib veel rahuga mõneks tunniks külma panna. Vastasel juhul võib serveeritav olla pigem puding, mitte kook. (Ja see on kurb, kui nii läheb. Eriti, kui eesmärgiks on olnud serveerida midagi ka silmale ilusat. Nagu mul oli.)
Kommentaarid
Postita kommentaar