Totaalne LäbiKukkumine. Croquembouche e. tuuletaskutorn.


Tallinn - mai 2010, originally uploaded by Marion Undusk.
Juba kuid ja kuid - täpsemalt sellest hetkest kui ma novembris haige olin ja enda jaoks kokandusblogimaailma avarused avastasin, olen hetketi siit ja sealt kuulnud-näinud sõnapaari "Daring Bakers". Kord kuus on enamik blogisid sellel lainel ja kõik valmistavad samu asju. Aega ta võttis, aga lõpuks hakkasin täpsemalt uurima, millega tegu. Ilmnes, et on selline veebikommuun, kus kokandusblogide pidajad koos käivad ja igas kuus määratakse keegi liikmetest asja "hostima". Too keegi nimetab mingi retsepti, mis on selle kuu väljakutse ja kõik üritavad seda siis järjepanu teha ja sellest bloogida. Siiani olen alati neid artikleid lugenud ja sinnapaika jätnud, aga seekordne retsept tekitas minus suure soovi seda proovida. Ja et tulemas oli Masha sünnipäevapidu oli kohe ka hea põhjus olemas. Halleluuja!
Kreemitäidisega tuuletaskutorn, Prantsusmaa pulmakook, siit ma tulen!

Paraku pean ma möönma, et kõigist mu suurtest plaanidest ja utoopilistest õnnestumislootusest hoolimata oli kogutulem suuremat sorti "epic fail". Nagu ikka oli mulje, et "mis ometi saaks viltu minna?!" Ja nagu ikka - sai. Taigen tuli kuidagi vedelavõitu ja valgus laiali ja koogikestest, mis oleksid pidanud olema pallikujulised ja seksikalt ebaühtlase pinnaga, said silepindsed lendavad taldrikud. Ka ei teadnud ma seda, et tuuletaskuid EI TOHI kohe ahjust välja võtta, muidu vajuvad nad kokku. Seda vajumist nägin vägagi piltlikult pealt ja see ei olnud ilus vaatepilt. Kreemiga oli õnneks ok. Seegi hea.
Aaa. Ja siis veel see pisike aspekt, et ma ei ole tordipritsiga just eriti osav. Minu meelst on see üks ilgem plökerdamine ja enamik materjalist läheb raisku. Eriti kui teha kõike põrandatasandil.

Croquembouche e. tuuletaskutorn

taigen:
175 ml vett
85 g võid
1/4 tl soola
1 spl suhkrut
25 g jahu
4 suurt muna

keedukreem:
500 ml piima
4 spl tärklist
200 g suhkrut
2 suurt muna
4 suurt munakollast
60 g võid
2 tl vaniljesuhkrut
80 g tumedat šokolaadi
0,5 dl piima

Eelkuumuta ahi 220 kraadini. Kata kaks plaati küpsetuspaberiga.
Sega pliidil keskmisel kuumusel vesi, või, sool ja suhkur. Sega aeg-ajalt kuni segu tõuseb keema. Siis eemalda kuumuselt ja sega juurde jahu.
Pane tagasi pliidile ja sega pidevalt kuni tainas hakkab kergelt kuivama ja lööb poti seinte küljest lahti (suht kohe). Kalla ümber kaussi ja sega puulusikaga ~1 minut, et tainas pisut jahtuks.
Lisa 1 muna ja sega kuni tainas muutub ühtlaseks ja kleepuvaks ja hakkab meenutama karutliputru. Samal moel lisa ükshaaval ülejäänud munad.
Pane tainas tordipritsi sisse ja lase plaatidele sellest väiksed tupsud (ideaalis 2,5 cm diameetri ja 2,5 cm kõrgused). ~28 tk peaks tulema kokku.
Küpseta 10 min 225 kraadi juures, siis alanda kuumust 180-ni ja küpseta veel 20 min või kuni pallid tunduvad läbiküpsenud ja kuivad.
(Tõsi ta on kui ma mõtlema hakkan ,et mul vist ei olnud täitsa..)

Kreemi jaoks sega tärklis 1,5 dl piimaga (sel hetkel kallasin ma LOOMULIKULT pool sellest omale nõudesahtlisse!!!, sest kauss kaotas oma 15 ruutsentimeetil tasakaalu. Hea, et suur piim oli.)
Ülejäänud piim pane koos suhkruga tulele ja aja keema. Võta tulelt ära.
Klopi tärklisesegusse (ja MITTE kuuma segusse!!!) algul munad ja siis munakollased.
Kalla 1/3 kuumast vdelikust munasegusse samal ajal pidevalt vispeldades, et munad ei tahkestuks.
Ülejäänud piim pane tagasi pliidile keema. Pidevalt vispeldades kalla munasegu aeglaselt piimasegusse. Vispelda seni kuni kreem pakseneb. Siis eemalda pliidilt ja sega sisse või ja vanilje.
Kalla pool kreemi teise kaussi.
Lase 0,5 dl piima keema. Kalla see 80 g šokolaadi peale ja sega kuni segu on ühtlane. Kalla poole kreemi sisse.
Lase jahtuda.
Kui sa oled õnneseen ja su tuuletaskud on täis tuult ega näe välja nagu pannkoogid, torka neist igaühe põhja väike auk ja täida nad tordipritsi abil jahtunud kreemiga.
Siis moodusta neist suur pürmaiidjas kuhi (kinnitada võid nt hambaorkidega vms) ja kalla sellele peale näiteks sulašokolaadi või muud toredat.
Mina sain ebakindla kuhjatise täidetud pannkooke, mis nägi välja kõike muud kui esteetiline ja seetõttu on mul kinnisidee kogu see kadalipp kord uuesti läbi teha ja õnnestuda. Näis. Hoian teid kursis.
AGA kui ma kahe karbitäie junnidega Mari juurde jõudsin ja paar sünnipäevalist neid proovides väitsid end minusse otsatult armuvat, oli tunne ikka paganama mõnus.

PS: Järgmisest õhtust otsustasin Daring BAkers'itega liituda. Edu mulle.

Kommentaarid

Populaarsed postitused