PereKondlik HommikuSöök
Kui hakata tagasivaatlikult mõtlema, tundub ühest küljest täiesti uskumatu, et me oleme Jussiga siin juba viis kuud koos elanud (nojah, ta koliski ju tegelikult alles septembri keskel sisse.) Teisest küljest on see kuramuse remont siin kestnud terve igaviku. Mulle tundub, et jäämegi elama pool jalga värvipotis ja käima köögis väljisjalanõudes.
Aga olid kunagi ka ajad, mil kõik see oli alles alguses ja uus ja põnev ja tore. Siis, kui me suvel vahel koos remontima sattusime ja raadiost lolli mussi kuulasime ja "Alejandro" alati põhja keerasime, et selle saatel tantsida. Ja päris mitmel korral sai erinevate sisekujunduslike detailide üle vaieldud ja vahel sekka isiklikel teemadel lõõbitud. Nende kahe teema kombinatsioonist sündis aga järgmine idee - et perekonnas on vaja arendada suhtlemist, hakkavad toimuma nn "perekondlikud hommikusöögid." Kui kummalgi meist peaks keegi öösel külas olema, ei ole hommikul mingit kiiret põgenemist, vaid süüakse kõik koos ja kannatatakse (vajadusel) lõõpimised välja.
Nüüd on aga kuidagi nii läinud, et ainus, kes meie juures vahel ööbib, on Ingel. Siiani, see tähendab. Sest eelmisel nädalal juhtus fenomenaalne uskumatu kokkusattumus, et nii minul kui Jussil oli külas teisele tundmatu inimene.
Juhuu!!! Hommikusöök!
Ja nii oligi. Katsime elutuppa laua ja jõime teed ja sõime hirsiputru. Ja hirmus tore oli. Päriselt.
Hirsipuder (mõeldes Sirlule)
hirssi
vett
kookospiima
rosinaid
kaneeli
mett
soola
päevalilleseemneid
Aja vesi keema (ühtki kogust ma paraku öelda ei oska, läks see värk nagu jumal juhatas), kalla sinna sisse hirssi ja lase kaane all pisut haududa. Kui vedelikku jääb väheks, kalla juurde kookospiim ja rosinad (mul olid nad mõnusalt alkoholised, metsiku pärmi tegemise jäänukid) ja hauta, kuni hirss on pehme. Maitsesta soola, kaneeli ja meega. Puista sisse päevalilleseemneid. Mõnus.
Kommentaarid
Postita kommentaar