Teeme Ära
Kunagi ammu ammu eelmises elus leidis aset üks vestlus kolme inimese vahel. Jutuks tulid võileivad maapähklivõi ja marmelaadiga. Ja üleüldse maapähklivõi. Üks kahest jälestas seda, teine polnud sellest kuulnudki. Nagu suur osa toiduteemalisi vestlusi, jäi ka see mulle pähe kummitama. Esiteks teadsin ma ühte suurepärast retsepti ja teiseks leidsin vaid mõned päevad hiljem netist juhised, kuidas seda eksootikat ise valmistada. Kinnisidee? Loomulikult, see olen ju mina.
Möödus paar kuud. Aina rohkem komistasin retseptide otsa, mis sisaldsid suuremal või vähemal määral maapähklivõid ja nende hulk mu retseptikogus suurenes tohutul kiirusel. Ja "on vaja ära teha" mu peas vasardas üha selgemini.
Esmaspäeval käisin vaatamas uut Eesti filmi "Kutsar koputab kolm korda" ja sattusin oma kinnise koha kartusest hoolimata istuma otse keset saali Tambeti kõrvale. Pärast filmi jäime natukeseks vestlema ja selle tulemusena omasin ma paar päeva hiljem kahte kutset 7. mai suurkogule. Lahe, kuidas asjad vahel lihtsalt juhtuvad.
Aga Tambetit oli ju vaja kuidagi tänada. Ja mil muul moel saaksin ma seda teha kui mitte jätta valvelauda kusete asemele midagi head. Eksole? Ja põhjus (sealjuures HEA põhjus) kokandushulluseks oli jälle olemas.
Reede, 7. mai. Maapähklid ahju röstima. Dušš. Maapähklid välja jahtuma. Loorega kinno. "Punane elavhõbe." Koju. Maapählid köögikombaini ja siis purki. Mis retsept?? Jah. Taigen kokku, ahju. Väike blogimine. Kook välja. Jahtuma. Kook pakkida. Teatrisse, pakk vahetada kutsete vastu. Koju. Suurkogule.
Suurkogust ei ole mõtet rääkida, seda tehakse lähitulevikus nii ehk naa rohkelt. Suurkogujärgsest peost teatris on mõtet rääkida nii palju, et oli hea muusika, aga valed riided, mis tantsuaega piirasid ja palju toredaid, aga kokku siiski liiga palju inimesi, et kellegagi tõepoolest vestelda. Aga Tambetiga nii palju ikka, et ta jõuaks öelda, et kook oli (olnud) hea. Oioi ma ego!
(Aga et selle esimese jutuga KA kuskile jõuda, siis tegelikult ma proovisin seda kooki toimetada ka oma kunagiste vestluskaaslasteni, mis osutus sel hetkel paraku võimatuks. Siiski - kokkulepped järgmiseks nädalaks aga annavad taas kord põhjuse proovida midagi uut. Ja nimelt maapähklivõiga.)
Maapähklivõi
maapähkleid
soola
taimeõli
Rösti pähkleid 30 min 175-kraadises ahjus. Lase jahtuda. Pane köögikombaini pähklid ja sool, lase jahuks. Kraabi segu anuma külgedelt maha, lisa natuke õli ja haki edasi. Vajadusel lisa veel õli (seda ei lähe eriti palju). Jätka soovitud tiheduseni.
Maapähklivõi-brownied
250 g šokolaadi
120 g pehmet võid
4 spl kakaopulbrit
1 1/2 spl espressopulbrit (mul oli ainult Nescafe kolm ühes varianti)
3 muna
250 g suhkrut (panin tublisti vähem, mingi 150 g äkki)
2 tl vaniljeekstrakti (suhkrut)
1,2 dl maapähklivõid (2 vähemalt kui mitte 2,5 dl)
1/2 tl soola
~100 g jahu
Eelkuumita ahi 175 kraadini. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga (hea, kui on olemas mingi spets brownieplaat või väiksem ahjuplaat, mul on ainult tavaline, kus taigen pääseb voolama ja kook tuleb õhem.)
Sulata šokolaad ja või. Sega hulka kakao- ja espressopulber.
Teises kausis klopi ühtlaseks munad, suhkur, vaniljesuhkur ja maapähklivõi.
Klopi pisut jahtunud šokolaadisegu munasegusse.
Lisa jahu ja sega võimalikult minimaalselt.
Kalla taigen pannile ja silu ühtlaseks.
Küpseta ~35 min (mul läks ~15, sest taigen oli nii õhuke, aga see on tundeküsimus), kuni kooki torgatud tikk jääb peaaegu puhtaks.
Lase toatemperatuuril ~2 h jahtuda (või siis 20 min nagu mina). Lõika lahti ja hoia õhukindlas anumas külmkapis (nii nad muutuvad eriti tihedaks ja mõnusaks.)
Kommentaarid
Postita kommentaar