"Parim, Mis Sa Siiani Teinud Oled"

Rakvere - märts 2010, originally uploaded by Marion Undusk.

See retsept on mul juba vähemalt kuu aega to do listis olnud, aga millegi pärast pole ma varem temani jõudnud. Isegi kõik komponendid olid vaikselt kööki ootama tekkinud ja poest polnudki enam midagi juurde vaja. Aga nähtavasti siis ei olnud lihtsalt varem õige aeg. Nüüd, suurema ja pikema rahu hetkedel saab köögis sekeldamisele suuremat rõhku panna ilma liigsete süümepiinadeta ja need kommid seda auru tõesti vajavad.

Kookospiima-koorekompvekid

1 purk suhkruga kondenspiima
1/2 purki kookospiima (eeldusel, et purgid on ühesuurused)
2 spl võid (soolaga annab suurema kontrasti, mul oli soolata või ja panin ise soola juurde)
2 spl heledat maisisiirupit (kuna mul pole aimugi, mis on maisisiirup, panin suhkrusiirupit. Ei tea, mis muutuda võis)
katteks kookoshelbeid
mandleid/sarapuupähkleid

Sega keskmise suurusega paksupõhjalises (pigem sügavas) potis kondenspiim, kookospiim, või ja siirup. Lase keskmisel kuumusel keema tõusta. Keera kuumus madalamaks ja vispelda pidevalt, kuni segu pakseneb. Lõpuks peaks ta tõmbuma ühtlaseks palliks kokku ja jätma poti põhja pruuni jäägi. Ühes kohas öeldakse, et see võtab 8-10 ja teises, et 20-25 minutit. Minu meelest võttis see terve igaviku. Ma ei uskunud, enam üldse, et see kunagi juhtub (äkki oli asi siirupis?) Alguses vispeldasin käsitsi, et mitte tervet kööki täis pritsida, aga siis loobusin ja lasin saumikseriga edasi. Kui see üle kuumenes läksin manuaalsele tagasi, aga õnneks siis juhtus ime ja poti põhi hakkas vaikselt paistma. Jeesh!
Nüüd libista segu potist kaussi ja ära põhja sinnasamma puhtaks kraabi (söö lihtsalt ära. VÄGA mõnus on.) Lase täielikult jahtuda. Nüüd pane külma ja lase ikka TÄIELIKULT jahtuda. (Või tee nagu mina ja piirdu poole tunniga..)
Nii. Ja nüüd vormi segust kuulikesed, mille keskele võid panna mandleid/sarapuupähkleid. Veereta kuule koooshelvestes ja pane siis ööseks külma.

Kui ma päeval kausikesega kontoris oma traditsioonilise ringi tegin ja lõpuks poolkogemata õnnega pooleks ka Üllari otsa komistasin, võttis ta ühe ja tegi "vau" häält ja võttis siis viimased kaks ka ära ja ütles, et see on PARIM, mis ma siiani teinud olen. Ja neid asju ei ole selle pooleteise kuu jooksul üldse nii vähe olnud. Aitäh, Üllar :)